• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,24%7 712,17
  • DOW 30−0,04%53 550,68
  • Nasdaq −0,44%26 424,24
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,24%7 712,17
  • DOW 30−0,04%53 550,68
  • Nasdaq −0,44%26 424,24
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
Majanduspoliitika kujundajatel tasuks statistilistele andmetele toetuva kursimuutuse kiire väljapakkumise puhul alati arvestada, et statistikanumbrid võivad ajaga oluliselt muutuda, kirjutab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
  • Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
  • Foto: Eesti Pank
Kui viimane suur majanduskasvu revisjon üldse midagi muutma peaks, siis arusaama sellest, kui laiad on väikeriigi statistika usalduspiirid. Peaksime rohkem mõtlema sellele, kui palju on andmetes tegelikku infot ja kui palju juhuslikku müra.
Müra rolli otsustes illustreerib hästi 2013. aasta esimese kvartali sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvu kiirhinnang. Mais avaldatud halb uudis esimese kvartali kohta langetas toona börsi ja ettevõtjate kindlustunnet. Lühiajalisest statistikast indu saanud soovitasid võtta majanduspoliitikas uue kursi, mis ei olnud tingimata majanduskasvu soosiv.
Kas tõesti piisab paarist halvast uudisest, et usk majandussüsteemi kaoks? Uue hinnanguga korrigeeriti varasem sügav 1% langus kvartalivõrdluses kiireks 1,2% kasvuks, mis aasta baasile viiduna tähendab, et 3,9% langusest sai 4,9% kasv. Õhku jääb aga küsimus, et kui suur negatiivne mõju oli tookordsel reaktsioonil edasisele arengule.
Tulevikus aitab müra vähendada üha laialdasem üleminek registritele. Sellel on omad miinused: registrite kasutamine piirab privaatsust ja koondab suure hulga andmeid ühte kohta. Siiski aitab see vältida dubleerimist ja mis veelgi olulisem, saada majanduse seisust märksa paremat ülevaadet ja teha teadlikumaid otsuseid.
Allikakriitilisemad analüütikud
Lühiajaline statistika ei ole kasutu, aga selle tõlgendajad peavad rohkem pingutama. Isiklikke hinnanguid majanduse olukorrale saab parandada laiema komplekti näitajate kasutamisega. Kui SKP väheneb, aga tööstustoodang, jaemüük, kindlustunne ja väliskaubandus on samal ajal tugevad, on langust raske uskuda.
Eesti näitajate kõrval on kasulik heita pilk ka Läti ja Leedu statistikale ning mõnele Põhjamaade näitajale. Eesti majandus sarnaneb Läti ja Leedu omaga, mistõttu võiks arvata, et ka meie areng on sarnane. Kui me ei suuda hästi põhjendada, miks Läti või Leedu majandus Eestist kiiremini kasvab, siis kas peaksime seda üldse uskuma?

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele