• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,24%7 712,17
  • DOW 30−0,04%53 550,68
  • Nasdaq −0,44%26 424,24
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,24%7 712,17
  • DOW 30−0,04%53 550,68
  • Nasdaq −0,44%26 424,24
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
AS Eesti Raudtee vajab omaniku otsust, mida ollakse valmis elanikkonnale avaliku raha eest pakkuma, kirjutab Eesti Raudtee juht Ahti Asmann.
Ahti Asmann
  • Ahti Asmann
  • Foto: Eesti Raudtee
Riigi omanduses raudtee-infrastruktuuri ettevõtetele seatavate ootuste osas on valikuid kaks: olla kasumlik minimaalse avaliku raha toetusega või  toetada riiklikke transpordi-, majandus-, regionaal- või mobiilsuspoliitika eesmärke ka juhtudel, kui see väljub tavapärasest ärilisest loogikast.
Viimane valik langetatakse juhul kui eesmärgiks on madalamad hinnad (võrreldes õiglase hinnatasemega), laiem võrk või parem kvaliteet (kui majanduslikult mõistlik), raudteetranspordi osakaalu kasv ühistranspordis (keskkonnakaitse või liikluskoormuse hajutamise vajadusest tulenevalt).
Kumb tee valida, oleneb sellest, kas vaadelda raudteed kitsalt, taotledes vaid süsteemisisest efektiivsust, või omistada raudteele laiem sotsiaalne, majanduslik ja regionaalpoliitiline roll. Viimase eesmärgi saavutamine eeldab selgelt rahalist panust riigi enda poolt.
Investeeringud arendustegevuseks – infrastruktuuri mastaapseks juurdeehitamiseks või kiiruste kasvatamiseks ei ole mõistlikud, kui olemasolev ressurss on kasutamata. Lõikudel, kus ei ole planeeritud ekspress-reisironge ning kus rong teeb nii tihedalt peatusi, et tippkiiruse saavutamine olulist ajavõitu ei anna, peaks tõenäoliselt tegema ebapopulaarse, kuid äriliselt mõistliku otsuse ja loobuma ambitsioonist hoida kiiruseid tasemel 120 km/h.
Rahvusvahelise reisirongiühenduse – Moskva ja St Peterburi osas olen seda meelt, et siin tehtavad investeeringud tasuvad Eesti riigile kindlasti ära turistide poolt riiki jäetava raha näol. Siinkohal pole liigselt nuputada tarvis – tuleb osta uued rongid ja kiirendada Eesti poolt piiriületust. Võrreldes Rail Baltic projektiga oleksid vastavad investeeringud marginaalsed ja kiiresti tasuvad.
Ükski ettevõte ei suuda pikema perioodi vältel osutada 65% teenustest tasuta – nii ka AS Eesti Raudtee. Selle aasta lõpetame kahjumiga ja nii juhatuse kui nõukogu ees on ainult halvad valikud.
Kahjumis äriettevõte peab esimese sammuna loobuma mittetootlikest kulutustest ja investeeringutest – raudteel tähendab see sisuliselt reisiliikluse sulgemist. Kui avalik huvi eeldab reisirongiliiklusega jätkamist, peab kasutaja (riik, reisija) hakkama kinni maksma teenuse tegelikku kulu. Raha ei nõua mitte ainult raudtee arendamine, vaid ka olemasoleva süsteemi ülalpidamine. Raudtee vajab aastas 65 miljonit eurot, sellest investeeringuteks, mis tagavad reisiveoteenuse tänase kvaliteedi, kulub 30 miljonit.
Kiiruse säilitamiseks 120 km/h Tallinn-Tartu lõigul on nimetatud lõigul tarvis 2015. aastal alustada raudtee kapitaalremonti. Täna rahalised vahendid selleks puuduvad. Hiljemalt novembri lõpuks vajab AS Eesti Raudtee omaniku otsust – milline on mõistlik kogus avalikul raudteel pakutavat reisiveoteenust, mida ollakse valmis elanikkonnale avaliku raha eest pakkuma.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele