• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,79
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,79
Tiina Kangro väitis Äripäevas, et riik panustab vähenenud töövõimega inimeste tööjõuturule tagasiaitamisele 350 miljonit eurot, aga tuluna saab tagasi vaid 12 miljonit eurot. Tegemist on väärinformatsiooniga, kirjutab tervise- ja tööminister Urmas Kruuse (Reformierakond).
Urmas Kruuse
  • Urmas Kruuse
Sotsiaalpoliitika ei ole äriettevõte, mille eesmärk on kasumit teenida. Meie elanikkond vananeb, meid kummitab tööjõupuudus. Eakate ja erivajadustega inimeste toetamine, et nad saaksid võimalusel tööl käia, on väljakutse pea kõikide Euroopa riikide jaoks. Olukorras, kus meie iga kümnes tööealine inimene on töövõimetuspensionär, puudub meil luksus probleemist kõrvale vaadata. Töövõimereformi peamine eesmärk ei ole lühiajaliselt mõõdetav rahaline tulu. Tegemist on pikaajalise investeeringuga inimkapitali ning selle  tulemus väljendub erivajadustega inimeste senisest oluliselt paremas tööga hõivamises ning üldises kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurenemises. Mis tähtsaim, muudatuse tulemusena inimeste toimetulek ja ühiskonnaelus osalemise võimalused paranevad. Sellest võidavad kõik – nii töötajad kui ka tööandjad.
Töövõimereformi tähtsaim eesmärk pole pelgalt see, mitu miljonit eurot kokku hoitakse. Muidugi, reformil peab olema positiivne rahaline mõõde, ja see on töövõime reformil olemas. Töövõimetoetuse seaduse eelnõu seletuskirja lisas on dokument, milles on koostöös rahandusministeeriumiga toodud välja tulude prognoos kuni aastani 2020. Tiina Kangro väide, et oodatav tulu aastal 2020 on 15-17 mln eurot, on vale. Seni tehtud arvutuste järgi on see 2020. aastal 52,4mln eurot. Jah, summa võib tegelikkuses olla väiksem, kuivõrd eelnõu jõustumist on edasi lükatud, ent arvutused on tehtud varasema jõustumise baasilt. Kokku on rahandusministeerium näinud võimalikku tulu 143,4 mln eurot, mis tuleneb tööjõumaksudest.
Reformi positiivne mõju ei piirdu 2020. aastaga, vaid on pigem just sellest ettepoole suunatud. Reformiga kaasnev rahaline tulu ilmneb pikaajalises perspektiivis, murdepunkt on prognooside kohaselt alles 2019. ja 2020. aastal.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele