Põlevkiviuuringute olulisust rõhutavad toetused

Nii Euroopa Liidu kui Eesti tasandil on ettevõtete ja teadlaste koostööks põlevkivienergia ja õlitööstuse vallas plaanitud rahalised toetusskeemid. Aga toetuste eesmärk pole ettevõtete teadusinvesteeringuid maksumaksja toetusega asendada, vaid pakkuda lisavõimendust.

Eesti energiamajanduse arengukava 2030 järgi peab 15 aasta pärast meie majandus ja energiatootmine olema konkurentsivõimeline, tagatud peab olema riiklik energiajulgeolek ja saavutatud ELi kliimaeesmärgid. Nende kolme eesmärgi saavutamiseks on peamine plaan hakata põlevkivi senisest targemini kasutama, s.t kivi otsepõletamiselt tuleb üle minna õli tootmisele ning selle kõrvalproduktina tekkivast gaasist ja poolkoksist toota elektrienergiat. Asjaosaliste väitel peab energiatööstus selleks järgneva 15 aasta jooksul investeerima sadu miljoneid eurosid.

Eesti Energia juht Sandor Liive tegi maailma energeetikanõukogu konverentsil ettepaneku, et kui põlevkivitööstuse firmad on valmis andma raha põlevkivitehnoloogiate arendamiseks, siis riik võiks panna teise osa juurde. Tööstus annab poole, riik tuleb kaasa, teadusasutused saavad rohkem raha ning see raha läheb sinna, mille vastu on Eesti tööstustel huvi, selgitas Liive. Idee on lennukas ja sarnast põhimõtet on ettevõtlusele suunatud teadustegevuse toetamise juures ka rakendatud.