• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
Viimased majandusandmed annavad alust arvata, et eurotsoon on taastumas, kirjutab New Yorgi ülikooli professor Nouriel Roubini
Nouriel Roubini
  • Nouriel Roubini
  • Foto: Project Syndicate
Taastumise otseseid põhjuseid pole raske näha. Mullu oli eurotsoon W-kujulise languse serval. Majanduse deflatsiooni langedes rakendas Euroopa Keskpank (EKP) lõpuks agressiivset lõdvendamispoliitikat – kvantitatiivse lõdvendamise (sh võlakirjaostud) ja negatiivsete intressimäärade kombinatsiooni.
Finantsmõju avaldus kohe: rahalise lõdvendamise ootuses ja mõjul kukkus euro kõvasti, eurotsooni võlakirjatootlused langesid ülimadalale ja aktsiaturud kukkusid rallima. Koos naftahindade järsu langusega kiirendas see majanduskasvu.
Kaasa aitab muugi. EKP krediidi lõdvendamise poliitika sisuliselt subsideerib pangalaenude andmist. Säästupoliitika mõju on tänavu väiksem, sest Euroopa Komisjon on leebemaks muutunud. Ja pangandusliidu loomine aitab samuti – pärast hiljutisi stressiteste ja varade hindamist on pangad likviidsemad ja neil on rohkem kapitali, mida ettevõtetele laenata.
Lõpuks on Euroopa rahaliit endiselt poolik. Et see elujõuliseks muutuks, peaks tekkima täieline pangaliit, rahaliit, majandusliit ja lõpuks ka poliitiline liit, kuid Euroopa intergratsioon  on peatunud.
Kui eurotsooni töötus on 2016. aasta lõpus ikka veel kõrge, inflatsioon aasta lõikes alla EKP eesmärgiks seatud 2% taseme ja rahapoliitika ning reformid majanduskasvu lühiajaliselt surve alla pannud, siis saab abi olla vaid kvantitatiivsest lõdvendamisest. Kuid nõrk euro soodustab eurotsooni  jooksevkonto ülejäägi kasvu.
Sedamööda, kuidas euro nõrgeneb, on eurotsooni ääreriikide väliskontod jõudnud defitsiidist esmalt tasakaalu ja aina enam ka plussi. Saksamaal ja teistel eurotsooni keskmes asuvatel maadel olid suured ülejäägid juba varem, ja need on sisetarbimist soodustavate poliitikate puudumisel lihtsalt kerkinud. Seega saavutab EKP rahanduspoliitika aina enam naabri koorimise efekti, mis viib valuuta- ja kaubavahetusteemaliste  vaidlusteni USA ning teiste kaubanduspartneritega.
Selle vältimiseks peab Saksamaa võtma kasutusele sellised poliitikad nagu fiskaalstiimul, riiklike investeeringute suurendamine ja palgakasvu kiirendamine – need soodustaksid sisetarbimist ja vähendaksid väliskonto ülejääki. Kuni Saksamaa neid samme ette ei võta, ei saa keegi pead panti panna, et eurotsooni taastumine ka püsima jääb.
© Project Syndicate

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele