Päästkem e-riik paberikuhja alt

Kirjeldan paralleelselt kahte lugu. Esimene lugu algas sellest, et ma ületasin natuke kiirust ja politsei tuvastas selle. Tegijal juhtub ja astusin politseibussi oma karistust ootama.

Ja siis hakati pabereid täitma. Ma istusin ja ootasin.

Istusin politseibussis 20 minutit, millest 15 haudvaikuses. Kaks politseinikku täitsid hoolega pabereid, kõigepealt üks vorm, siis teine. Üks koopia endale, teine mulle. Igas dokumendis oli käsitsi kirjutatud minu nimi, elukoht, isikukood jne. Igale poole taas käsitsi politseiametniku nimi, amet jne. Lisaks rikkumise andmed.

Need andmed aga, mida ämmaemand kannab oma andmebaasi, on juba olemas riiklikes registrites. Minule on ka arusaamatu, miks ta peab neid lisaks arvutisse trükkimisele kirjutama käsitsi veel kahte kohta. On leiutatud printer, kindlasti saab andmed võluda sobivale paberkujule ühe nupuvajutusega.

Printerikulu riigieelarves

Veel üks aga: 2014. aastal kehtestati tunnitasu alammääraks 2,13 eurot ja keskmine brutotunnipalk 6,14 eurot. See tähendab, et kui ametnikud veetsid ainult 75 628 tundi pabereid täites, siis miinimumpalka arvestades maksime selle eest 161 087 eurot, aga kuna politseinikud ja ametnikud ikka ei saa miinimumpalka, vaid pigem keskmist, siis maksime tõenäoliselt 464 356 eurot. Võib-­olla ei ole see riigieelarves suur raha, aga see kulub igal aastal lihtsalt sellele, et oleme printeriteks muutnud inimesed, kes nüri järjekindlusega täidavad igasuguseid pabereid. Kindlasti on veel sadu olukordi, kus on arulagedalt palju paberite täitmist, mina tean lihtsalt kahte.

Sarnane paberimajandus toimus ühes eraettevõttes, kliendina ma ei ole nende teenuseid enam kasutanud. Leidsin teise ettevõtte, kes pakub sama teenust, kuid ei viida minu aega, täites lõputuna näivaid tabeleid arvutis ja teenindusblankette paberil. Politseiga suheldes ei saa ma valida alternatiivi, ka ämmaemanda teenuste pakkujate valik on väga tagasihoidlik.

Mõte ei ole paberimajanduse vähendamisega vähendada inimeste arvu, kuigi kindlasti saaks. Kui politsei ja ämmaemandad ei peaks niimoodi pabereid täitma, siis oleks neil rohkem aega, et tegeleda olulisemaga. Rase ei mattuks paberikuhja alla ning politsei leiaks aega, et selgitada, miks kiirust mõõdeti. Ei oleks ka halb, kui politseil jääb nii rohkem ressurssi, et püüda purjus juhte.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT ja Elioni, ACE Logisticsi, Combimilli ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.