• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
Eestlane peab nõudma finantsharidust ja ise oma raha kontrollima, kui soovib enda elu võimalikult tõhusalt mõjutada, kirjutab ettevõtja Raivo Hein.
Ettevõtja Raivo Hein.
  • Ettevõtja Raivo Hein.
  • Foto: Andres Haabu
Börs ei ole mingi uue aja leiutis. Börsi juured ulatuvad ajaloos niisama sügavale kui kapitalismi algedki. Juba 12.–13. sajandil sündisid Itaalias (Firenzes, Genovas, Veneetsias) manufaktuurid, mis kohe hakkasid kompama ka väljaveovõimalusi. Algtingimused börside tekkeks olid loodud.
Esimeseks börsiks peetakse hollandi kaupmehele van der Bursele kuulunud maja Brugge linnas. Juba 13. sajandil kogunesid tolleaegse maailma suurema kaliibriga ärimehed Burse juurde, kus põhiliselt vahetati välismaiseid veksleid ja pererahva lahke kostitamise saatel puhuti ka maailmamajanduse muredest. Ajapikku sai see rahavahetaja ja maakler nõnda kuulsaks, et külaliste vool, peamiselt Itaaliast, enam majaseinte vahele ära ei mahtunud. Börs sai eluruumi majaesise väljaku, võõrastemaja ja kaubalao arvel.
15. sajandil liikusid väärtpaberioperatsioonid esimest korda valitsuse tasemele ja siitpeale võib öelda, et kaasaegse börsi versioon 1.1 oli sündinud.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele