Kaos üürisektoris
Avaliku sektori toetatud üürielamute niši loomine on vajalik eelkõige seetõttu, et Eestis puuduvad terviklikult arendatud, kvaliteetsed ja kaasaegsed üürielamud, mis vastaks mobiilse tööjõu ootustele ja oleks kättesaadavad madalama sissetulekuga leibkondadele. Paljudel inimestel on raskusi eluasemeturule sisenemisega. Põhjuseks on nii majanduslik olukord kui ka asjaolu, et eri piirkondades on eluruumide valik kesine ning elamufondi kvaliteet keskpärane. Kuna inimeste eluviisid on muutunud ja elanikud ei ole enam nii kinni soovis eluaset omada, vaid on valmis seda ka üürima, peame looma eelduse eluasemeturu kohanemiseks elanike vajadustega.
Praegu iseloomustab üürisektori olukorda suuresti kaootilisus. Erastamise järel tekkinud üüriturul puudub süsteem ja organiseeritus. Lisaks on üürihinnad palgataseme ja ostujõuga võrreldes kõrged. Teisalt on maal kinnisvarahinnad niigi madalad ning ka riigiabikortereid ei saa seal teha veelgi odavamaks. Linnades aga on odavus vajalik, et muuta korterid kättesaadavaks neile, kelle palk ei võimalda uut ja moodsat eluaset vabaturult üürida.
Näiteks Soomes on riigi toel rajatud korterite üür maapiirkonnas võrdne samaväärsete vabaturukorterite üüriga. Linnades on riigi abiga rajatud eluase aga 30-40% turuhinnast madalama hinnaga.
Õigus eluasemele
Üürikorterite programm oleks riigi panus Eesti elamuehituse hoogustamisse. Uued korterid peaksid mõistagi olema maksimaalselt energiasäästlikud.
Iga omavalitsuse vajadus on erinev ja programmi paindlikkus on väga oluline. Riigi soov ei ole jääda neid maju opereerima, see vastutus jääb ikka kohalikule omavalitsusele, kel on parim arusaam piirkonna vajadustest.
Kui tõesti on näiteks Narvas ehitatud või rekonstrueeritud viimase 10 aasta jooksul maju, kus on tühje kortereid, mille üürihind on taskukohane noorele õpetajale või värskelt ülikooli lõpetanud spetsialistile, siis pole riigil sinna asja.
Riik saab leevendada turutõrget seal, kus see on. Eraettevõtjad ei ole eriti nõus investeerima üüripindadesse väljaspool suuremaid linnu, sest üürimaja tasuvusaeg on märksa pikem kui müügiks ehitatud korteril.
Tänapäeva eluase ei saa seisneda üksnes neljas seinas ja katuses pea kohal. Eluase peab olema kvaliteetne ja esteetiline elukeskkond. Sellisele eluasemele on õigus kõigil – nii Imavere saeveski töötajal, Valga õpetajal kui ka Tallinna meditsiiniõel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!