• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,24%7 712,17
  • DOW 30−0,04%53 550,68
  • Nasdaq −0,44%26 424,24
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,24%7 712,17
  • DOW 30−0,04%53 550,68
  • Nasdaq −0,44%26 424,24
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
Tööjõu kallinemine ei pruugi majandusse tuua loodetud nihet, kirjutab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
See, et Eesti palgatõus on Lääne-Euroopa omast kiirem, on iseenesest vajalik elatustaseme ühtlustumiseks ja tõenäoliselt on see aidanud väljarännet tagasirändega asendada, leiab Kaspar Oja.
  • See, et Eesti palgatõus on Lääne-Euroopa omast kiirem, on iseenesest vajalik elatustaseme ühtlustumiseks ja tõenäoliselt on see aidanud väljarännet tagasirändega asendada, leiab Kaspar Oja.
  • Foto: Andres Haabu
Viimastel aastatel on Eestis palgad kasvanud kasumitest kiiremini. Maailmas kaasneb sellega enamasti aeglasem majanduskasv ja majanduslanguse suurem tõenäosus. Olles veendunud, et palgad peavadki Eestis kiiremini kasvama, hakkab keskmine majandusekspert otsima kinnitust sissetulekutaseme kiirele ühtlustumisele ja majanduse struktuuri muutusele. Ta usub, et viimaste aastate areng on eriline ja ajalugu ei kordu. Mis siis, kui ta eksib?
Vähemalt esmapilgul oleme teistega üsna sarnased. Eesti viimaste aastate vinduv majanduskasv haakub küllaltki hästi teiste riikide tööjõu kallinemise kogemusega. Kui tööjõu kallinemine on kestnud pikemat aega, on OECD riikides SKP kasv aeglustunud ulatuslikumalt kui lühemate selliste perioodide puhul. Eesti omaga sarnase kestusega tööjõu kasumitest kiirema kasvu episood tõi OECD riikides üle aastate kaasa keskmiselt ligi 5% madalama SKP tasemes võrreldes olukorraga, kui tööjõukulu ei kasvanud kasumitest kiiremini.
See, et Eesti palgatõus on Lääne-Euroopa omast kiirem, on iseenesest vajalik elatustaseme ühtlustumiseks ja tõenäoliselt on see aidanud väljarännet tagasirändega asendada. Kui aga palgatõus hakkab majanduskasvu pärssima, nagu on juhtunud OECD riikides, siis võib sissetuleku ühtlustumine venida. Majanduse tasakaalustamatus ei pea tingimata viima sotsiaalsete probleemideni (nt suur tööpuudus), vaid võib endast kujutada ka pikaajalist väikest majanduskasvu.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele