• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
Plaanitav maksumöll on kõike muud kui majanduskasvu toetav – see on kindel tee majanduslangusesse ja vaesuse kasvu, kirjutab praegu veel haridus- ja teadusministri ametis ning endine rahandusminister Maris Lauri (Reformierakond).
Maris Lauri
  • Maris Lauri
  • Foto: Raul Mee
Kui soovime ettevõtete investeerimist ja majanduskasvu ergutada, siis peab pakkuma soodsamaid tingimusi ehk madalamaid makse, väiksemaid kulusid, vahel – kui välispartnerite majanduskasv on hea – piisab ka maksude samal tasemel hoidmisest.
Kadri Simsoni eksalteeritud jutust ERRi kaamera ees võis aimata, et tulemas on tõeline maksumöll: astmeline tulumaks, ettevõtete tulumaks, omandimaksud, teede läbimise maks, pangalõiv… Lisame kavatsuse keerata tagasi sotsiaalmaksu langetamine, lärm aktsiiside üle … Kui isegi paar neist ideedest ellu viiakse, on mõju majanduskasvule negatiivne, saati kui enamus. Selline maksumöll lihtsalt peletab investorid eemale ja paneb ettevõtjaid mõtlema, kas ikka tasub üldse Eestis toimetada ja kasvada.
Ei piisa John Keynesi lugemisest ja Paul Krugmani kuulamisest – tuleb lugeda palju teisi teoreetikuid, mõttega, ning siis saab selgeks, et teooriad kehtivad teatud eeldustel ja kindlas keskkonnas.
Varamaksud
Eestis on kasutusel maamaks koos kodualuse maamaksu erisusega. Saan aru, et Kadri Simsoni soov on see erisus kaotada (mis mulle meeldiks), kuid tema soov paistab olevat maksustada lisaks maale ja kinnisvarale (see on varamaksude järgmine tase) kogu vara ehk siis ka hoiused, aktsiad jne ehk säästud. Kas me ikka oleme nii rikkad? Kuidas me nende varade hinna selgeks teeme? Kuidas tagame, et maksustatav finantsvara riigist välja ei voola? Selle kõrval rääkida pensionifondide vara Eestisse suunamisest on kurbkoomiline. Ilmselt peaks pensionifondide maksustamine riigikassasse rohkem tulu tooma? Kas võimalik järgmine rahandusminister on mõelnud, milline on selliste sammude mõju intressimääradele, säästmissoovile, investeeringutele jne?
Koguneb eelarveauk
Tulumaksu astendamine ja ettevõtte kasumimaksu kehtestamine toob kaasa tööjõukulude kasvu, ettevõtete finantsseisu halvenemise, investeeringute vähenemise, konkurentsivõime languse ehk siis Eesti majanduskasvu vähenemise. Sotsiaalmaksu tõstmine tõstab tööjõukulusid. Aktsiiside alandamine ja käibemaksuerisuste laiendamine ei ole samuti odavad muudatused.
Lisades mõtted igasuguste kulutuste suurendamisest, on oodata eelarvepuudujäägi tuntavat kasvu. Kogunev suur auk tuleb millegagi täita, kuid võimalikuks allikaks pakutakse omandimakse. Ka parimal juhul ei ole võimalik sealt koguda summat, mis tekkiva augu kataks. Seega vaadataks tõenäoliselt järgmisena tulumaksude tõstmise poole, sest olen aru saanud, et just sealt on nii sotside kui ka keski arvates võimalik palju tulu saada. Võin kindlalt öelda, et ei ole.
Jah, muidugi võib võtta ka laenu. Kuid – vaatamata sellele, et Eesti laenukoormus on madal ja hetkel laenu võtmise võimekus kõrge – ei anna ükski tõsiselt võetav laenaja raha kulutusteks, mille puhul on näha, et need kasvavad, aga tulu ei teeni, saati siis juhul, kui nad võivad lisakulusid tekitada.
Allikas: Maris Lauri blogi

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele