• OMX Baltic−0,27%313,82
  • OMX Riga0,07%950,88
  • OMX Tallinn−0,15%2 144
  • OMX Vilnius−0,36%1 500,64
  • S&P 5000,53%7 716,4
  • DOW 300,31%53 628,73
  • Nasdaq 1,21%26 447,35
  • FTSE 100−0,76%10 795,28
  • Nikkei 225−0,2%66 131,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%100,35
  • OMX Baltic−0,27%313,82
  • OMX Riga0,07%950,88
  • OMX Tallinn−0,15%2 144
  • OMX Vilnius−0,36%1 500,64
  • S&P 5000,53%7 716,4
  • DOW 300,31%53 628,73
  • Nasdaq 1,21%26 447,35
  • FTSE 100−0,76%10 795,28
  • Nikkei 225−0,2%66 131,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%100,35
Teise samba ümberkorraldamise hüvitusena võiks käsitleda näiteks sotsiaalmaksu lae kehtestamist, arvab professor Alari Purju.
Alari Purju
  • Alari Purju
  • Foto: Maris Ojasu
Pensionisüsteemi muutuste kavandamisel tegeldakse väga pika ajahorisondi taha ulatuvate muutustega ja see sõltub muutujatest, mille konkreetset väärtust kolmekümne või viiekümne aasta taha on võimalik ennustada vaid ligikaudselt. Samas on mõned üldised põhimõtted, millest on kasulik kinni pidada.
Eesti kolmesambalise süsteemi kavandamisel oli valitsev kinnismõte, et kapitaliseeritud süsteem ja liitintress lahendavad süsteemi rahastamise probleemi. Elu on näidanud, et see nii lihtne ei ole: tehingukulud on söönud suure osa II samba fondide tulust ja III sambaga liitujate arv on väike vaatamata maksusoodustusele. Lisaks tähendab riskide jaotamise vajadus ja Tallinna ning teiste Balti börside väga väike kapitaliseeritus isegi nende väikeste majanduste suhtes seda, et need vahendid tuleb valdavalt Eestist välja investeerida.
See, et kolmesambalist süsteemi ebarealistlike ootuste valguses üle vaadatakse, pole iseenesest halb. Samas tähendab see ulatuslikku kokkulepet pika aja peale, mida iga järgmine eri maailmavaadete kombinatsiooni esindav koalitsioon ära ei muuda, mis siis, et jutt käib kaugest tulevikust.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele