Edukas ja tempokas algus

Kuna uus valitsus astus ametisse keset riigieelarve menetlemist, tuli meil teha karme ja kiireid otsuseid. Kobarseaduste loomine ei ole hea praktika, kuid mullu detsembris vastuvõetu pole Eesti ajaloo esimene ega ilmselt mitte ka viimane.

Kobarseadus

Kobarseaduses on korraga nii positiivset kui ka negatiivset. Seaduse menetlemise käigus tehti mitu muudatust, millest olulisemad on tulumaksuga seotud reform, mis annab tulevikus madalat ja keskmist palka saavatele inimestele nn 13. palga. Madalapalgaliste maksukoormuse leevendamist on soovitanud meile aastaid nii OECD kui ka meie oma ettevõtjad.

Või majutusteenuste sektorile käibemaksuerisuse säilitamine 9 protsendil, tänu millele püsivad meie majutajad naaberriikidega konkurentsis. Lahjade alkohoolsete jookide ja suhkruga magustatud jookide aktsiisimäärad tõusevad, kuid terved inimesed on majandusele hulga kasulikumad kui haiged. Ära jääb ettevõtjate kritiseeritud sotsiaalmaksumäära langetamine 0,5% võrra ja 2018. aastaks planeeritud diislikütuse hinnatõus. Gaasiaktsiis küll plaani järgi jätkab tõusmist, kuid samas planeerib valitsus energiaintensiivsetele ettevõtetele teha erandeid.

Diskussioon pole enam tabu    

Mis aga kõige tähtsam – selle koalitsiooni jaoks ei ole diskussioonid majandust elavdavate meetmete üle enam tabu. Olgu selleks laenu või võlakirjade emiteerimine, et panustada elamumajandusse, taristusse ja IKT-arendustesse, või maksuerisuste kehtestamine eelistatud piirkondadele või sektoritele. Kui ettevõtjatelt küsida, kuhu võiks riik investeerida, vastavad nad, et eelkõige just taristusse ja põhimaanteedesse. Ettevõtluskonto ja füüsilisest isikust ettevõtja elu lihtsustavad sammud on juba saanud valitsuse heakskiidu, sellega vähendame bürokraatiat ja teeme ettevõtlusega tegelemise lihtsamaks. 

Uut koalitsioonilepet koostades ei vaadanud me mitte vaid üksteise valimisprogramme, vaid kaasasime ka eksperte, sealhulgas tööandjate keskliidu esindaja. Just ekspertide suust tulid mured seoses madalapalgaliste kõrge maksukoormusega, tööjõuturu, pensionisüsteemi paindumatusega ja riigiettevõtete kehva juhtimisega. Esimene neist saab leevendust 2018, kui tulumaksuvaba miinimum tõuseb 500 euroni kuus. Tööjõuturule toome paindlikkust vanemahüvitise ning pensionisüsteemi muudatusega, võimaldades lapsevanematel kiiremini tööturule naasta ning tulevikus valida ise, millal pensionile jääda. Samuti oleme valitsuses juba kokku leppinud riigiettevõtete juhtimise parandamiseks loodava nõukogu liikmete värbamiskomitee loomises.

Tööjõuturule mõjub laastavalt ka igal aastal pea 6000 inimese kaotamine – rahvastik vananeb ja noored alustavad oma karjääri järjest hiljem. Ühe väikese riigi jaoks on need ohtlikud trendid, selleks lihtsustame hooajalist töötamist ja tegeleme praktikakohtade loomisega. Lisaks oleme loonud mitmeid täiendkoolitusprogramme, nagu programmeerimise kiirkursused, IT-õpe tööstussektori töötajatele või töötukassa koolitused juba töötavatele inimestele.