• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,84
  • DOW 30−0,04%53 548,66
  • Nasdaq −0,5%26 409,13
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,84
  • DOW 30−0,04%53 548,66
  • Nasdaq −0,5%26 409,13
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
Vaimse tervisega tegelemiseks vajab iga ettevõte plaani ning see ei ole pelgalt sotsiaalse kapitali küsimus, kirjutab kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa, Peaasi.ee tegevjuht.
Anna-Kaisa Oidermaa
  • Anna-Kaisa Oidermaa
  • Foto: Erakogu
Vaimne tervis ei ole pehme väärtus või sotsiaalne kapital, see on kõva raha. Viimastel aastatel ilmunud vaimse tervise majandusliku mõju uuringute järgi toob iga töötajate vaimsesse tervisesse investeeritud rahaühik tagasi neli, nutikalt investeeritud isegi üheksa ühikut. Selleks peaks igas ettevõttes olema oma poliitika ja plaan töötajate vaimse tervise ja heaolu tagamiseks.
Prognoosid ütlevad, et aastaks 2030 kasvavad vaimse tervise probleemidega kaasnevad majanduslikud kulud suuremaks kui näiteks vähi või diabeediga kaasnevad kulud.
Depressioonis 45 000 inimest

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele