• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
Teame, et on vaja suurendada produktiivsust, nüüd on vaja teada ka, kuidas seda teha, kirjutab presidendi majandusnõunik Heido Vitsur.
Heido Vitsur
  • Heido Vitsur
  • Foto: Raul Mee
Kuigi meie majanduse kasvutempost see nii välja ei paista, on Eesti areng kindlasti olnud Euroopa Liidu viimase aja üks ilusamaid edulugusid. Ega muidu meil olekski toetus ELile kõik need aastad väga tugev püsinud.
Statistilistele andmetele pilku heites võib esimesel pilgul tunduda, et päris nii see siiski ei ole. Möödunud aasta seisuga jääme ühe inimese kohta tuleva viimase kolmeteist aasta nominaalse SKT kasvu suuruse poolest maha viiest viimasel ajal ELiga ühinenud maast ja oleme seega täiesti keskpärased. Kui aga protsentide asemel hakata lugema reaalset raha, hakkavad asjad paistma teises valguses. Kuid paraku kord meie emotsioone meeldivalt kõdistades, teine kord aga pettumust ja võib-olla isegi jõuetuse tunnet tekitades.
Kuigi riikide edukuse hindamisel enamasti lähtutakse püsiväärtuse järgi arvutatud rikkuse tasemest ja kasvutempost, on mõnikord lisaks protsentide ja püsiväärtuse jälgimisele hea heita pilk ka absoluutnumbritele.
Aga pilguheit päris rikaste maade klubile on ikkagi kas kainestav, või siis teistsugustele pingutustele kutsuv. Kuigi näiteks Rootsi majandus on inimese kohta kasvanud kolmeteist aastaga kasinalt 1,36 korda, pole me vaatamata enda tunduvalt suuremale kasvukiirusele rootslastele eurode arvestuses sugugi lähemale pääsenud, vaid vastupidi. Meie vahe on niigi masendavalt 27 000-lt kasvanud 31 000-le. Ja umbes nii on lugu kõikide rikaste riikidega, välja arvatud retsessioonis olnud Soome, kellega SKT vahe inimese kohta on jäänud selleks, mis ta oli – 23 000 euro suuruseks. Aga seejuures on soomlastel vaja saavutada ainult poolt meie kasvutempost, et see vahe jälle suuremaks kärisema hakkaks.
Seda, mida on vaja teha, et nii ei läheks, teavad vist juba kõik. On vaja seda nii palju kordi korratud oskust ja võimekust suurendada produktiivsust, teha suurema lisandväärtusega töid, liikuda väärtusahelas rohkem lubavatesse lülidesse.
Nüüd oleks vaja teada saada ka seda, kuidas seda teha. Teha seda kõike natuke kiiremini, kui see meil seni on õnnestunud. Vastasel juhul jäämegi rääkima klaaslaest või jumal teab millest.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele