Seadus nagu kultusvestern

Aastal 2010 toodi seadusesse avaliku huvi üksuse mõiste ja sellega kaasnevad kohustused suurematele ettevõtetele, omavalitsustele, krediidi- ja kindlustusasutustele. Toona leidis seadusandja, et nende umbes 200 ettevõtte ja asutuse tegevuse vastu on avalik huvi nii suur, et need peavad looma täiendava sisemise kontrolliorgani auditikomitee, mille tegevusega kaasnes märkimisväärne ressursikulu ning ka kõrgemad auditi tasud. Nüüd on selgunud, et nii koormavate meetmetega avaliku huvi kaitsmine pole siiski otstarbekas ning ettevõtjate ja audiitorite veenmise tulemusel on avaliku huvi üksuse määratlust oluliselt muudetud. Alates 1. juulist jääb neid Eestisse vaid umbes 30: börsiettevõtted, krediidiasutused ja kindlustused. Auditikomitee moodustamise kohustus jääb siiski alles ka suurematele riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega ettevõtetele.

Minimaalseks auditi lepingu kestuseks kehtestati kaks aastat. Selle aluseks oli hinnang, et tegemist on kasuliku sammuga nii avalikkusele, ettevõtjatele kui ka audiitoritele. Avalikkus ja audiitorid võidavad audiitori sõltumatuse suurenemisest. Kui seni pole olnud harvad olukorrad, mil ettevõtja survestab audiitorit väljastama ettevõttele soodsamat otsust, tuues esile võimaluse vastupidisel juhul järgnevaks aastaks teine audiitor palgata, siis nüüd olukord muutub. Ettevõtja omakorda võidab sellest, et tal ei tule igal aastal uuele inimesele sama baasinfot ettevõtte kohta jagada.

Ettevõtted hakkavad maksma 

Kahjuks toob uus seadus ka uued maksud ettevõtjatele. Nimelt suurendati oluliselt audiitorite järelevalve hinda ning jäeti selle eest tasumine ettevõtjatele, keda audiitor kontrollib. Praegune kulu kaetakse riigieelarvest.

On selge, et küsimuses, kas avalikes huvides järelevalve peaks kinni maksma kogu ühiskond, mis audiitortegevuse poolt tekitatavast ettevõtluskeskkonna usaldusväärsusest võidab või 8000 suuremat Eesti ettevõtjat, on tegu poliitilise valikuga. Valik tehti viimase kasuks, kuigi seadusesse jäi alles ka võimalus riigieelarvest järelevalvesse panustada.

Seadusandja selgitused küsimusele, miks peab järelevalve turuosaliste jaoks enam kui kaks korda kallinema, olid üldsõnalised. Vaatamata Audiitorkogu ettepanekutele ei lisatud seadusele mehhanismi, mis sunniks järelevalve korraldamisel ka kuluefektiivsusele mõtlema.

Viimase hetke muudatused on inetud

Ülaltoodud muudatused on need, mis ettevõtjaid tegelikult enim mõjutavad, seega oli asjaomaste jaoks üllatav riigikogus seaduse kolmanda lugemise ajal eelnõud tutvustanud majanduskomisjoni juhi Aivar Koka sõnavõtt, kes nimetas seaduse suurimaks saavutuseks 1500 väiksemale aktsiaseltsile aastaaruande auditeerimise vabatahtlikuks muutumist (osal neist säilib küll ülevaatuse kohustus).