• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,02%7 729,25
  • DOW 300,16%53 654,78
  • Nasdaq −0,28%26 468,14
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,91
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,02%7 729,25
  • DOW 300,16%53 654,78
  • Nasdaq −0,28%26 468,14
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,91
Kui lubada pensioniks kogutud raha paindlikumalt kasutada, ei pane see inimesi raiskama, kirjutab Tuleva tulundusühistu asutaja Tõnu Pekk Suurbritannia kogemusest.
Pensioniühistu Tuleva üks asutajaid Tõnu Pekk
  • Pensioniühistu Tuleva üks asutajaid Tõnu Pekk
  • Foto: Andres Haabu
Eesti peab pensioni väljamaksete süsteemi reformima. Ei pea kartma, et inimesed pensioniraha lihtsalt laiaks löövad, kinnitab Suurbritannia finantsjärelevalve vahekokkuvõte.
Enamik britte kogub pensioni otse tööandja kaudu. Nagu Eestis praegu, tuli varem ka seal osta kogu raha eest kindlustusleping. Ka seal ei suutnud kindlustusseltsid mõistlikke tingimusi pakkuda – kulud olid suured ja igakuine saadav summa väike.
Suurbritannia finantssektor on veel keerulisem kui meil. Isegi Inglise keskpanga asepresident Andrew Haldane tunnistas, et tema ei suuda pensionilepingutest aru saada. Sellepärast ei tohi Eesti ametnikud ja poliitikud rahulduda „peenhäälestusega”, mis halbu valikuid juurde lisades ajab lihtsalt inimesi segadusse. Suvel riigikogus vastu võetud kogumispensionide seaduse muudatused on kurb näide just niisugusest pusimisest.
Esiteks, teenusepakkujate müügitegevust tuleb korrastada. Tuleb kokku leppida inimestele kasulikud “vaikimisi valikud”, mida teenusepakkujad on kohustatud esmajoones pakkuma. Nende valikute tasu peaks olema reguleeritud.
Teiseks, inimestele võiks anda ­õiguse kasutada kogutud raha maksusoodustusega enne pensioniikka jõudmist. Sest kui piirangud on jäigad, ei tunne inimesed pensionikonto vastu huvi. Ja kui inimesed ei võrdle pakutavate toodete hindu, pole teenusepakkujatel survet tasusid alandada.
Siin on õppetund Eestile: kui riik tahab, et vastutaksid kodanikud, peab andma neile õiguse otsustada, kuidas oma vara kasutada. Kui riik võtab inimestelt valikuvõimaluse, peaks ta võtma endale ka vastutuse.
Võrdlemine lihtsaks
Kolmandaks, investeerimistoodete valik tuleb muuta inimestele lihtsamaks. Suurbritannia finantsjärelevalve soovitab valitsusel luua tööriistad, mille abil oleks võimalik kõigi investeerimistoodete hindu ja tingimusi lihtsasti võrrelda.
Ametnikud ja poliitikud, teeme ka Eestis lihtsa pensioni spidomeetri, kus inimesed saaksid jälgida oma vara käekäiku ja võrrelda tootlust ja kulusid Eesti ning maailma keskmisega! Õppida saab siin ka Rootsilt. See ei ole keeruline IT-projekt.
Neljandaks, riik peab muutma tasuta nõustamise süsteemi efektiivsemaks. Suurbritannia otsib viise, kuidas inimestele pakutavat abi paremaks muuta, sest nende loodud tasuta nõustajate võrku PensionWise kasutab ainult 10% inimestest, kes pensioni välja võtavad. Eesti peab alustama nullist – meie inimestel pole kohustuslike pensionifondide ja kindlustuse valikul erapooletut ja asjatundlikku nõu kusagilt küsida.
Suurbritannia, USA ja teised arenenud riigid on astunud esimesi jõulisi samme, et nende kodanikud saaksid kasutada kogutud vara targemalt. Kui tahame olla maailmas tuntud vilka ja progressiivse e-riigina, peab Eesti pensionisüsteemi arendusel tegutsema otsustavalt ja kiirelt, mitte nõutult sabas lonkima.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele