• OMX Baltic−0,25%313,9
  • OMX Riga0,05%950,71
  • OMX Tallinn−0,02%2 143,51
  • OMX Vilnius−0,31%1 501,46
  • S&P 5000,72%7 730,99
  • DOW 300,2%53 569,44
  • Nasdaq 1,57%26 541,35
  • FTSE 1000,16%10 809,48
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,58
  • OMX Baltic−0,25%313,9
  • OMX Riga0,05%950,71
  • OMX Tallinn−0,02%2 143,51
  • OMX Vilnius−0,31%1 501,46
  • S&P 5000,72%7 730,99
  • DOW 300,2%53 569,44
  • Nasdaq 1,57%26 541,35
  • FTSE 1000,16%10 809,48
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,58
Kuna presidendi tähtsus on suurem tema tegelikust rollist, ei tohi seda rolli devalveerida, kirjutab Ellex Raidla vanempartner Jüri Raidla.
Jüri Raidla
  • Jüri Raidla
  • Foto: Raul Mee
Vabariigi president sümboliseerib Eesti rahva jaoks midagi suuremat ja tähtsamat kui selle institutsiooni tegelik riigiõiguslik roll. Tehniliselt, ehk Eesti riigi toimimise seisukohast, võiks riigireformi käigus tänase presidendiinstitutsiooni ära kaotada, muutes seejuures mõne teise põhiseadusliku institutsiooni pädevust ja toimemehhanisme. Ometi ei saa ega tohi seda vähemalt lähemate inimpõlvkondade jooksul teha, sest riikluse jaoks on ühteviisi tähtsad nii tegelikkus kui ka näivus, rääkimata sümboolsusest.
Kuidas siis peaksime tegutsema, et ei korduks aasta tagasi kirglikult, kuid põhiseaduse mõtte seisukohalt nadilt toimunud riigipea valimised?
Kirglikkust oli vabariigi presidendiinstitutsiooni kujundamisel erakordselt palju ka 90ndate alguses, kehtiva põhiseaduse ettevalmistamise aegadel. Taas lõid kired samal teemal lõkkele viimaste presidendi valimiste aegu, kus poliitintriigide tõttu põhiseaduse tähenduses normaalne valimiste protsess läbi kukkus. Kasutati ära lünka seaduses, mitte põhiseaduses. Seetõttu on igati loogiline ka aasta tagasi lahvatanud soov presidendi valimiste korda põhjalikult revideerida.
Selleks, et eemaldumine parlamentaarsest kontseptsioonist ei oleks liiga drastiline, peaks valimiskogu koosnema 101 riigikogu liikmest ja 100 kohalike omavalitsuste esindajast, see tähendab, et valimiskogus peaks sümboolne enamus kuuluma parlamendile. Kui riigireformi käigus vähendatakse riigikogu liikmete arvu, tuleb ka valimiskogu liikmete arvu vähendada selliselt, et riigikogu liikmetele oleks valimiskogus tagatud üheliikmeline enamus. Tegemist ei ole poliittehnoloogilise võttega, tegemist on poliitilise ja riigiõigusliku signaaliga parlamentaarsest juhtrollist presidendi valimisel.
Teine aspekt, mis vajaks teistsugust lahendust, on kohalike omavalitsuste esindajate esinduskvootide määratlemine. Reinsalu initsiatiivi kohaselt on suurlinnadel valimiskogus 20 või 30 esindajat, samas kui kõige väiksematel on neid ainult 2. President peab olema kogu rahva president, ta peab olema võrdselt nii Kihnu kui Tallinna president.
Seetõttu ei ole millegagi õigustatud suurlinnadele ja teistele suurematele omavalitsuste drastiliselt suurema hulga valijameeste arvu andmine. Lähtudes 100 kohalike omavalitsuste valijamehest, tuleks esmalt anda igale kohalikule omavalitsusele üks valijamehe koht ning seejärel ülejäänud kohad ära jagada suuremate omavalitsuste vahel. Seegi oleks kompromislik lahendus, kus omavalitsuste suurust võetakse küll teatavas ulatuses arvesse, kuid mitte domineerivalt.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele