Paha palgatõus?

Iseküsimus on aga suur regionaalne ebavõrdsus, millel ühiskonna seisukohalt ei ole ühtegi mõistlikku õigustust. Põhimõtteliselt on iga jalatäis Eesti riigist elamiseks sobiv – jättes kõrvale sood ja rabad, mida me hoiame kui loodusväärtust, kuigi tänapäeval oleks ka need võimalik muuta põllumaaks või linnadena asustada. Riigi arengu ja turvalisuse seisukohast lähtudes oleks soodsam, kui riigis ei oleks inimestest tühjaks jooksvaid ääremaid.

Seda eesmärki silmas pidades oleks hoopiski mõistlikum, kui palgavahed oleksid vastupidised – mida kaugemal keskusest, seda kõrgemalt tasustatud töötajad. Loomulikult ei saa riik seda nõuda eraettevõtjatelt, kuid riigitöötajate kõrgem tasustamine kaugemates piirkondades on mitmelgi maal rakendamist leidnud ja see on üldiselt toimiv meede. Arusaadavalt ei tohiks sellest saada taas põhjus elukoha-andmete võltsimiseks, nagu on mitmed lokaalsed soodustused, olgu pealinna või ka näiteks väikesaarte kasuks.