• OMX Baltic−0,27%313,82
  • OMX Riga0,07%950,88
  • OMX Tallinn−0,15%2 144
  • OMX Vilnius−0,36%1 500,64
  • S&P 5000,72%7 730,99
  • DOW 300,2%53 569,44
  • Nasdaq 1,57%26 541,35
  • FTSE 100−0,79%10 792,54
  • Nikkei 225−0,2%66 131,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%100,08
  • OMX Baltic−0,27%313,82
  • OMX Riga0,07%950,88
  • OMX Tallinn−0,15%2 144
  • OMX Vilnius−0,36%1 500,64
  • S&P 5000,72%7 730,99
  • DOW 300,2%53 569,44
  • Nasdaq 1,57%26 541,35
  • FTSE 100−0,79%10 792,54
  • Nikkei 225−0,2%66 131,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%100,08
Maavarade kasutamist Eesti arengu hoogustamiseks ei maksa karta, kuid seda tuleb teha kaalutletult ja keskkonnaga arvestades, kirjutab AS Eesti Keskkonnateenused valdkonnajuht Margus Raha.
Margus Raha
  • Margus Raha
  • Foto: Erakogu
Eesti majandus naudib hetkel buumiaega, kuid nagu teistes elutsüklites, toimuvad ka siin tõusud ja langused. Statistikaameti järgi on just ehitussektori panus majanduskasvu üks suurimaid, samuti on kasvanud tee-ehituses kasutatava kruusa ja liiva kaevandamine, suurenenud on sisetarbimine. Raha laekub ka Euroopa Liidust toetustest, mis mõnel aastal on moodustanud isegi 4,9% SKP-st. Paraku hakkavad need summad alates 2021. aastast järk-järgult vähenema.
Üheks lahenduseks kompenseerimaks äravajuvaid eurorahasid ja turgutamaks meie majandust, oleks uurida ja jätkusuutlikult kasutada meie maavarasid. Meil Eestis ei ole aga tänaseni suudetud korraldada teadmistepõhist maavarade uurimist ja kaevandamist ning keskkonnamõjude hindamist. Selle üheks oluliseks eelduseks on olnud riikliku geoloogiateenistuse loomine, mis nüüd lõpuks moodustati ja aasta algul tööd alustas. Geoloogiateenistuse ülesandeks on maapõue baasteabe kogumine, haldamine, töötlemine, tõlgendamine ja levitamine lähtuvalt kohalikust ja rahvusvahelisest praktikast ning suuniste formuleerimine valitsusele.
Maavarad on tabuteema
Me tahame, et meie inimesed siit ära ei läheks, vaid hoopis kes juba kord läinud, tuleksid siia tagasi. On vaja luua majanduslikult soodne keskkond, kus oleks rohkem raha palkadeks ja pensioniteks ning ka looduslik keskkond oleks meelepärane. Meie aga armastame protestida peaaegu kõige vastu, mis meie majandust elavdaks. Loomulikult tuleb kaitsta looduskeskkonda, sest kes tahaks elada lagastatud maal. Kuid siin tuleks usaldada professionaale, kelle tööks on leida see tasakaal ning kes uuringutega annavad teada, kas mingi maavara kasutamine on keskkonda silmas pidades ohutu ja samas majanduslikult ka tasuv. Ja siis otsustame - riik ja rahvas. Nagu tõi riigi sünnipäevakõnes välja meie president Kersti Kaljulaid: „Täna, 100. sünnipäeval on paslik küsida, millised maastikud pärandame lastelastele meie? Millise maapõue? Tänan neid, kes sel teemal sõna võtavad – selgust pole, kuid aruteluta seda ei tulekski“. Avalikkuse pidev informeerimine kaasnevatest keskkonnamõjudest ja kaevanduste-karjääride korrastamine peaks kaasa aitama maavarade hirmu vähenemisele ja kadumisele ning taastama usu loodussäästlikusse maapõuekasutusse.
Mida me üksikisikuna veel saaksime teha, on käituda loodussõbralikult, mitte prügistada keskkonda, lõpetada arutu tarbimine, sorteerida oma olmejäätmeid ja taaskasutada. Saame mõelda kainelt, et mitte minna õnge poliitikute populistlike sõnumite õnge, kui nad lubavad midagi, millele tuleb leida reaalne rahaline kate.
Poliitikutele sooviks julgust otsustada ja võtta riske.
Artikkel ilmub Äripäeva, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Eesti Gaasi, Silberauto, Nortali ja Harju Elektri arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele