Viime ülikoolide tarkuse ettevõtetesse

Maksukeskkonna kaudu saab anda selge signaali, et arendusprojektide tellimine ja realiseerimine ülikoolide kaudu on soodustatud tegevus. Kui suured ettevõtted tegelevad arenduse ja innovatsiooniga koostöös ülikoolidega juba „loomulikust vajadusest“, siis väiksemad ettevõtted ei jaksa ega oskagi sellele mõelda.

Sõnumi peaks andma selgelt ettevõtete omanikele ning omanikele saab anda seda dividendi maksustamisega. Soodusdividendi aluseks peaks olema sama suur summa, kui suur on olnud eelneva(te) aasta(te) koostööprojektide maht arendustegevusteks.

EAS kompetentsikeskuseks

Ei ole kasu ükskõik kui andekast tudengist, projektist või laborist, kui see info ettevõtjani ei jõua. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) võiks olla ka see kompetentsikeskus, kes oskab kuulata ja küsida ettevõtjate vajadusi ning tõlkida seda „ülikoolide keelde“. Ka on just sellel asutusel võimekus teha vastavaid kampaaniaid, uuringuid ja leida võimalusi vajaduste ja võimaluste kokkuviimiseks.

Taolise tegevuse üks tulem on ülikoolide tehnikabaasi loomulik kaasajastamine ning üliõpilaste sidumine ka väiksemate ettevõtete reaalsete muredega. Mida reaalsem on tulevane klientuur, seda suurem on ettevõtjate huvi panustada õppematerjalidesse. Igapäevaste probleemide uurimine annab teaduritele selgema pildi tegelikest muredest ning nõnda saab tekkida paljude ettevõtete ühine R&D osakond ülikooli kujul, mida vaid väga vähesed Eesti ettevõtted jaksavad endale lubada.

Kokkuvõtteks tuleb piltlikult meie ülehomne edu nendest investeeringutest ja tegevustest, mida me homme teeme. Lähituleviku koostöö tegelikud mõjud avalduvad ju 5–10 aasta pärast ning viimane aeg on investeerida just sinna tulevikku.

Artikkel ilmub Äripäeva, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Eesti Gaasi, Silberauto, Nortali ja Harju Elektri arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.