• OMX Baltic−0,24%313,93
  • OMX Riga0,2%952,18
  • OMX Tallinn−0,05%2 142,98
  • OMX Vilnius−0,32%1 501,32
  • S&P 5000,72%7 730,99
  • DOW 300,2%53 569,44
  • Nasdaq 1,57%26 541,35
  • FTSE 1000,13%10 806,84
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,6
  • OMX Baltic−0,24%313,93
  • OMX Riga0,2%952,18
  • OMX Tallinn−0,05%2 142,98
  • OMX Vilnius−0,32%1 501,32
  • S&P 5000,72%7 730,99
  • DOW 300,2%53 569,44
  • Nasdaq 1,57%26 541,35
  • FTSE 1000,13%10 806,84
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,6
Eestis tegeleb seaduste ettevalmistamisega ilmselt liiga palju inimesi, sest õigusloome maht on liiga suur ning valmivad seadused tihti ebakvaliteetsed, kirjutab Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.
Mait Palts
  • Mait Palts
  • Foto: Andres Haabu
Igal aastal muudetakse Eestis rohkem kui pooli seaduseid, kusjuures mõnda õigusakti muudetakse ühe aasta jooksul ka korduvalt. Vaadates seda suurusjärku, tekib paratamatult küsimus, kas Eesti on majanduskriisis, looduskatastroofide rüpes või liikumas ühest ühiskonnakorraldusest teise, et õigusaktides tuleb teha nii palju muudatusi. Ja nii, kasvavas tempos, juba viimased kümmekond aastat.
Kui esialgu võis loota, et 2017. aasta tuleb õigusloome maastikul väheviljakas, sest suur osa ametnikest oli pool aastat seotud ELi eesistumisega, siis tegelikkuses läks vastupidi. Eelmisel aastal suurenes eelnõude arv ligi viisteist protsenti ning sisuliselt igal teisel tööpäeval valmis üks uus eelnõu. Suurt õigusloome mahtu ei saa vabandada ka EList tulenevate õigusaktidega, sest kolm neljandikku meie õigusloomest ei ole seotud ELiga, vaid on meie enda töö vili.
Õigusloome vohamine on ühest küljest tingitud sellest, et igat ühiskonnas esile kerkivat probleemi või seaduses sisalduvat iluviga soovitakse esimese sammuna lahendada seaduse muutmise teel. Paljudel juhtudel puudub selleks vajadus. Õigusakti muutmine peab olema viimane, mitte esimene abinõu. Praegu oleme jõudnud aga staadiumisse, kus kõik on nii punktuaalselt reglementeeritud, et ka iga lihtsustus või regulatsiooni lõdvendus eeldab juba seaduse muutmist, mis tekitabki lumepalliefekti.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele