• OMX Baltic−0,17%314,14
  • OMX Riga0,51%955,1
  • OMX Tallinn−0,08%2 145,45
  • OMX Vilnius−0,31%1 501,42
  • S&P 5000,72%7 730,99
  • DOW 300,2%53 569,44
  • Nasdaq 1,57%26 541,35
  • FTSE 1000,18%10 811,92
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,57
  • OMX Baltic−0,17%314,14
  • OMX Riga0,51%955,1
  • OMX Tallinn−0,08%2 145,45
  • OMX Vilnius−0,31%1 501,42
  • S&P 5000,72%7 730,99
  • DOW 300,2%53 569,44
  • Nasdaq 1,57%26 541,35
  • FTSE 1000,18%10 811,92
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,57
Riigiteadlane Viljar Veebel näeb Trumpi ja Putini Helsingi kohtumise eeldatavat tulemust vähemasti paari-kolme aasta sihis rahustavana.
Viljar Veebel
  • Viljar Veebel
  • Foto: Erakogu
Poolteist aastat pärast Donald Trumpi ametisseasumist hakkavad ilmnema transatlantilise partnerluse mõranemise esimesed märgid. Sellega paralleelselt on realiseerumas ka peamised hirmud USA-Vene suhete asjus.
Trumpi suhted Vladimir Putiniga näivad olevat paremad kui peamiste NATO liitlastega ning ükski varasem kokkulepe või väärtus ei näi piisavalt püha ja puutumatu. Pealegi on õhus kahtlusi, et Trump ei mõista NATO solidaarsuse sügavamat olemust ega lähtu oma tegemistes väiksemate liitlaste ootustest.
Kõik tormi eeldused olemas
Kuid ka Balti riikidele on väliselt negatiivses kohtumises oma positiivne aspekt: Putini soojenevad suhted Trumpiga vähendavad pingeid USA ja Venemaa vahel nii strateegilises plaanis kui ka NATO ja Venemaa puutepunktis Baltimaades. Kui kaob on osapoolte soov vägesid juurde tuua ja vastuseisu üles soojendada regioonis, siis jätkatakse julgeoleku tasakaalu mõjutamist pigem pehmemate instrumentidega. On oluline mõista, et Balti riikides tekkinud ja süvenenud vastasseis Venemaa ja NATO vahel lähtus Venemaa strateegilistest ambitsioonidest (eelkõige olla tunnustatud suurvõimuna), mitte aga kohalikest asjaoludest –  ja on seega lahendatav ikkagi globaalse pingelõdvenduse, mitte regionaalse mobiliseerumisega.
Regionaalse julgeoleku seisukohast on stabiliseeriv ka kogenud Putini jäämine Kremlisse ning seniste välis- ja julgeolekupoliitika traditsioonide jätkumine. Ühelt poolt on nende käitumismuster meile juba tuttav, teisalt oleksid aga mis tahes süsteemisisesed alternatiivid pigem ohte suurendavad, sest uus juht peaks asuma end alles tõestama.
Positiivselt võib meie julgeolekule mõjuda ka asjaolu, et varasematel aegadel on kõrgetasemeline tunnustus Putini käitumisele teda pigem stabiliseerinud, samas kui kriisimomendid on ajendanud naaberriike ründama („See on meie viimane võimalus“). Seega on tekkinud vägagi stabiliseeriv kooslus veel alarahastatud armee, aga juba tunnustusest saadava rahulolu kaudu.
Tänu Trumpi-Putini sümpaatiale ja ka Helsingi kohtumisele on vähemalt kahe-kolme aasta plaanis reaalse sõjalise konflikti oht regioonis väiksem kui viimasel kahel-kolmel aastal. Neid aastaid on NATO teistel liikmesriikidel mõistlik tarvitada oma alternatiivsete julgeolekumeetmete arendamiseks. Euroopa laiemalt peab uues olukorras prioriteedid ja vajadused läbi analüüsima ja vajalikud korrektiivid tegema, piisavalt vahendeid regionaalse julgeoleku taastamiseks on ju ka ilma USA ja Trumpi toetuseta.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele