Sotsiaalmaksu soodustus on hea idee

Mis puudutab otseselt sotsiaalmaksu muudatusi, siis sotsiaalmaks on tööandjale suurim riigi loodud takistus töökohtade loomisel. Eriline on Eesti süsteemi puhul asjaolu, et kogu sotsiaalmaksu maksab tööandja. Nagu mujal maailmas, võiks ka Eestis sotsiaalmaksusüsteemi muuta nii, et see kutsuks esile soodsaid struktuurseid muutusi. Me võiks vähendada sotsiaalmaksumiinimumi selleks, et osakoormusega töötajatel oleks lihtsam tööd saada, kehtestada sotsiaalmaksulae eesmärgiga muuta Eesti tipptalentide jaoks atraktiivsemaks. Võiks jagada sotsiaalmaksu tasumine töötaja ja tööandja vahel selliselt, et töötaja netotasu ei väheneks, samuti võiks rakendada praktikantide ja õpipoiste töötasule sotsiaalmaksusoodustust, et motiveerida tööandjate ja õppeasutuste koostööd.

Viimaste aastate suundumused on näidanud, et Eestisse investeeringuid teha on üha keerulisem. Pidevalt muutuv õiguskeskkond pärsib investeerimist. Investorid, kes loovad uusi töökohti, vajavad selget sõnumit, et riik väärtustab nende investeeringuid Eestisse. Meie maksusüsteem on olnud siiani üks olulisemaid positiivseid sõnumeid neile investeeringu kaalumisel. Loodan, et erakonnad ei hakka kampaania käigus andma lubadusi, millega seda süsteemi lõhutakse. Kui hakkame praegust süsteemi läbimõtlemata muutma, võime ühe olulise investeeringuid toetava nurgakivi ära lõhkuda.

President leiab, et me peame suutma uutes majandussektorites, IT-s pakkuda enamat, et toetada nende sektorite arengut.

Ma ei vastandaks uut majandust ja siinset olemasolevat tööstust – innovatsiooni ja automatiseerimist vajavad kõik, mõnel sektoril on selle kasutamisel eelised. Täna moodustab tööstus Eesti SKP-st enam kui 20%, mis on arvestatav suurusjärk ühisloomet. IT-valdkond vaid 6%. IT-ettevõtete kõrvale on vaja ka tööstusettevõtteid, kes meie inimestele tööd pakuksid. Kõik meie tööturul olevad inimesed ei ole ega saagi olema IT- või inseneriharidusega. Töötlev tööstus on väga suur tellija ka teenusmajandusele.

Olen nõus, et Eesti ettevõtted investeerivad teadus- ja arendustegevusse vähe ja siin on koostöö riigiga kriitiline. Ettevõtlussektori teadus ja arendustegevuste kulutuste suhe SKP-sse on kaks korda väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt.

Samas ettevõtja saab innovatsiooni investeerida siis, kui on mida investeerida. Tööjõupuuduse tulemusena juba mitmendat aastat käiv palgaralli ja praegused tööjõumaksud on viinud ettevõtjate kasumite vähenemiseni, millest neid investeeringuid tuleks teha. Tegemist on nokk kinni saba lahti olukorraga.