Hiljuti võis Helsingin Sanomatest lugeda, et pärast kümmet aastat on Soome laenukoormus esmakordselt vähenemas. Uudis tuli üllatusena, sest prognooside järgi oli ka 2018. aasta lõppemas laenukoormuse kasvuga. Oleksin olnud valmis tunnustama Sipilä valitsust ka üksnes laenuvõtmise hoo pidurdamise eest, kuid nagu näha, suutsid nad enamat.
Valimiste aasta ka Soomes
Saavutus on märkimisväärne, arvestades, et ka Soomes on sel aastal ees parlamendivalimised ning motivatsiooni nüüd veel Soomele odava laenurahaga populaarsust osta oli piisavalt. Ilmselt võib uudis laenukoorma vähenemisest valitsuse hoopis keerulisse positsiooni seada, sest nad plaanivad endiselt ka edaspidi kulusid kärpida ning makse alandada.
Olles elanud nii Eestis kui ka Soomes, olen reeglina võinud eestlasena muheleda, kui Soome sõbrad on kadedusega vaadanud Eesti lihtsat ja selget maksusüsteemi, dünaamilist ärikultuuri ning riigi ettevõtjasõbralikku suhtumist. Praegu on kahes viimases asjas kaalukausid pöördunud Soome kasuks. Lihtsustatud tõestuseks sobib kas või Soome-Eesti varsti 2 : 0 seis tselluloositehaste rajamises. Kui viis aastat tagasi oleks minult küsitud, kumba riiki ettevõte asutada, oleksin kõhklemata saanud siiralt Eestit soovitada. Praegu on aina enam olukordasid, kus pean pigem Soomet soovitama.
Ma ei tea, mida järgmised valimised Soomes toovad, kuid loodan, et ka pärast valimisi suudab Soome moodustada tegusa valitsuse ning see aitab Soomel järgmisest kriisist oluliselt kiiremini üle saada kui eelmisest. Igatahes soovin soomlastele jõudu ja edu! Soov on isekas, sest Soome edust saame ka meie alati kasu.
Eestis terendavad ees Soomega sarnased väljakutsed nii otsustusjulguse kui ka konkurentsivõime puhul. Leedu on meist mööda läinud nii majandustoodangus kui ka, Maailmapanga hinnangul, ettevõtluskeskkonna poolest. Me ei tohiks sellist lüüasaamist endale lubada ning võime võtta Soomest eeskuju, et oma koht tagasi võtta.