• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,24%7 712,17
  • DOW 30−0,04%53 550,68
  • Nasdaq −0,44%26 424,24
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,24%7 712,17
  • DOW 30−0,04%53 550,68
  • Nasdaq −0,44%26 424,24
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
Kuigi põgusal pilgul pole naiste elul Eestis viga midagi, podiseb pealispinna all probleemikatel, kirjutab ettevõtja ja koolitaja Kristi Saare.
Kristi Saare.
  • Kristi Saare.
  • Foto: Jake Farra
Vaadates üldist statistikat, on raske vastu vaielda faktile, et eestlased elavad väga hästi. Palgad tõusevad, majandus kasvab, rahvas ostab üha rohkem kinnisvara, ilusaid autosid, reisib. Suurema süvenemiseta võibki tekkida küsimus, miks naised tänavale marssima lähevad – meil siin on ju kõik justkui väga hästi, meil on isegi naissoost president!
Siiski on keskmiste statistiliste arvude taga peidus palju infot, mis räägib märkimisväärsest majanduslikust ebavõrdsusest, mis suuresti joonistub välja just soopõhiselt – Eesti naised on Eesti meestest märkimisväärselt vaesemad.
Tee vaesusesse kujuneb välja juba varakult. Erinevad rajad haridusmaastikul viivad naised aeglasema tõusuni karjääriredelil, emaks saades tuleb ette palgalagi, sissetulekulõhest tuleneb erinevus varade kasvatamisel ja omandamisel ehk investeerimisel ja ettevõtluses, kujunedes lõpuks välja pensionilõheks ja vaesuseks vanaduspõlves.
Ebavõrdsust võimendavad emakeel või puue
Majandusliku ebavõrdsuse joon ei jookse ainult kahe soo vahelt, vaid ebavõrdsust võimendab lisaks näiteks emakeel või puue. Õnneks saab korraga lahendada mitut probleemi ja sugudevahelisele majanduslikule ebavõrdsusele viidates on võimalus kasutada naistel oma häält selleks, et ka üldisem ühiskondlik võrdsus tähelepanu saaks.
Selleks, et Eesti jätkuvalt edukas oleks, ei tohi takerduda vaid majanduslike näitajate taha. Tehnoloogilise arengu eduloo kõrval tuleks heita kriitiline pilk ka ühiskonnakorraldusele. Sellele pöörabki naiste marss (toimub laupäeval Tallinnas – toim) tähelepanu – kuidas saaks iga inimene olemasolevaid võimalusi eneseteostuseks kasutada ilma, et peaks olema surutud aegunud soostereotüüpide kasti või igal pöördel võitlema nähtamatute barjääridega, mis viitavad, et temal justkui ei oleks õigust elada sama head (finantsilist) elu kui teistel?
Seega: mida need marssivad naised tahavad? Võrdsemat võimalust ühiskondlikus arengus kaasa rääkida. Neil, kellel on vähem majanduslikke ressursse, on sageli vaiksem hääl – nad ei saa endale näiteks lubada meeleavaldusele minekut, sest lapsehoidmiseks pole turvavõrgustikku ja rahalisi vahendeid või teise linna sõitmine tähendab kulu, milleks eelarves vahendeid napib.
Allikas: Feministeerium

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele