• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 5000,00%7 731,25
  • DOW 30−0,02%53 556,24
  • Nasdaq −0,08%26 520,28
  • FTSE 1000,26%10 820,66
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,99
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 5000,00%7 731,25
  • DOW 30−0,02%53 556,24
  • Nasdaq −0,08%26 520,28
  • FTSE 1000,26%10 820,66
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,99
Korruptsiooniriskid peituvad nii avalikus kui ka erasektoris ning korruptsiooni on alati soodsam ennetada kui tegeleda selle tagajärgedega, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaadid Norman Aas ja Merika Nimmo ning juristi abi Liisa-Maria Puur.
Norman Aas, Merika Nimmo, Liisa-Maria Puur.
  • Norman Aas, Merika Nimmo, Liisa-Maria Puur.
  • Foto: Sorainen
Korruptsioon kahjustab ausat konkurentsi, tõstab turuhindu ja põhjustab usalduse kaotamist, õõnestades seega demokraatliku ühiskonna alustalasid ning pidurdades majandusarengut. Erasektoris sööb korruptsioon tihti ära meeskonna palgad ja närib omaniku kasumit. Ometi pööratakse erasektoris korruptsioonile eelkõige tähelepanu alles siis, kui maja juba põleb.
Erasektor on korruptiivseim
Peamiselt nähakse erasektorit korruptsiooniahelas "pakkujana", kes annab näiteks ametnikule meelehead riigihanke võitmiseks. Samas on ekslik arvata, et korruptsioon eraettevõtluses seisneb vaid ametnikele altkäemaksu andmises. Maailmamastaabis moodustavad suure osa erasektori korruptsioonist hoopis eraettevõtete esindajate vahel sõlmitavad korruptiivsed tehingud. Näiteks on erasektori korruptsiooniga tegemist, kui pangatöötaja teeb altkäemaksu eest rahapesukahtlusega ülekande või kui ettevõtte ostujuht eelistab tarnijana ettevõtet, kes mingi protsendi ostuhinnast talle lubab. Ka Eestis registreeritud korruptsioonikuritegudest üle poole on toime pandud erasektoris, järgnevad riigisektor ja kohalikud omavalitsused.
Kes ja millises olukorras peab korruptsiooniohust teavitama? Keda tuleb teavitada? Kuidas kaitstakse teavitajat? Kas anonüümsete vihjete andmine on võimalik? Kuigi võib tunduda, et mida vähem reegleid, seda parem, vastab hea ennetussüsteem neile küsimustele. See tekitab töötajas suurema vastutustunde, samuti teab ta sel juhul, kelle poole pöörduma peaks ja mis teda isiklikult kaitseb. Viimane on oluline, kuna keegi ei taha pealekaebaja silti.
Kõige olulisem on panna paika, kes vastutavad selle eest, et reegleid ka tegelikult järgitaks. Lisaks tuleks kehtestada kord probleemsete juhtumite registreerimiseks ja dokumenteerimiseks, et nii hetkeolukorrast kui ka arengutest pikema perioodi jooksul oleks adekvaatne ülevaade.
Korruptsiooniriskide eiramise tagajärjed võivad olla karmid isegi õigeksmõistmise korral. Kohtumenetlustele kulunud aega ja närve tagasi ei saa, samuti ei pruugi kohtuotsus kustutada arusaama inimeste peades, et "kus suitsu, seal tuld".

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele