- OMX Baltic0,04%314,68
- OMX Riga0,16%950,24
- OMX Tallinn0,11%2 147,24
- OMX Vilnius−0,08%1 506,11
- S&P 5000,09%7 684,57
- DOW 30−0,13%53 509,31
- Nasdaq 0,01%26 154,72
- FTSE 100−0,07%10 878,12
- Nikkei 2250,62%66 262,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,32
- OMX Baltic0,04%314,68
- OMX Riga0,16%950,24
- OMX Tallinn0,11%2 147,24
- OMX Vilnius−0,08%1 506,11
- S&P 5000,09%7 684,57
- DOW 30−0,13%53 509,31
- Nasdaq 0,01%26 154,72
- FTSE 100−0,07%10 878,12
- Nikkei 2250,62%66 262,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,32
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Miks palk ei kasva? Inimesi ei ole
Viimasel ajal kõlab avalikus retoorikas järjest enam lööklauseid, selmet rääkida sisust, nendib endine põllumajandusminister ja maaettevõtja Jaanus Marrandi.
Palku ei saagi tõsta, kui majanduskasvu ajal jääb potentsiaal kasutamata. See jääb kasutamata, kui inimesi ei ole. Jäävad tegemata ka investeeringud tehnoloogiatesse, mis aitavad majandust moderniseerida nii, et see vajaks vähem tööjõudu ja teisalt saaks rohkem palka maksta. Ettevõte jääb konkurentsis alla ega suuda oma kaupa müüa, seejärel jääb ka palgatase kinni. Inimesed lähevad mujale, kus makstakse. Kokkuvõtteks on rahvusel halvem ja rahvusriik jääb vaesemaks.
Kui keegi nüüd küsib, et peab see majandus siis kogu aeg kasvama? Kas keegi oskab pakkuda välja majandusmudeli, mis võimaldaks teistmoodi tegutseda? Siiani pole seda näha ja bridži ei saa mängida viie lehe reeglite järgi.
Kui on tööjõudefitsiit, siis palgad tõusevad niikuinii, sest kaupa on vähe. Kui ühel lüpsiplatsil töötavad eestlane ja ukrainlane kõrvuti, siis neile makstaksegi võrdset palka. Kui ukrainlased jäävad ära, siis tuleb tootmist inimeste puudusel vähendada ja näiteks kolmkordse lüpsi asemel jääb kahekordne lüps, mistõttu kaotad 15% toodangust ja rahast… Võib kolm korda arvata, kas siis on võimalused palgamaksmiseks suuremad või väiksemad. Sama ka ehitusel.
Seadustest tulenevalt on üheksakuulisel hooajatööl kohustus maksta sektori keskmist palka. Kui aga on tööl kaheaastase tööloaga inimesed, siis Eesti keskmist palka. Palga lööb alla rumal jaanalinnupoliitika, kui me ütleme, et meil ei ole vaja Ukrainast tööjõudu ja me toome nn vaba tööjõuliikumise korras Euroopa Liidust nn Poola renditööjõudu ja neid samu ukrainlasi. Sel juhul makstakse rendifirmale ja see ilmselt tõesti maksab töötajale vähem. Jälle võib kolm korda arvata, kas ettevõtjale oleks kasulikum maksta sama raha otse ja motiveerivalt töötajale või rendifirmale.
Ettevõtja kullakümbluses?
On naiivne ettekujutus, et ettevõtjal on keldris rahahunnik, aga palka ei taha tõsta, sest on kade ja saamahimuline. Palka ei saa põhimõtteliselt jätkusuutlikult ja pikaajaliselt tõsta rohkem kui tõuseb tootlikkus.
Konvergents ehk ühtlustumine on tegelikult Eestis toimunud päris kiiresti ka palkade osas. Me maksame praegu keskmiselt suuremat palka kui Kreekas või Portugalis, Hispaaniagi pole kaugel vanade riikidega võrreldes ja uutest riikidest on ainult Sloveenia meist ees. Kui ei suudeta tootmispotentsiaali ära kasutada ja investeerida, siis jäävad kinni nii majandus-, kui ka palgakasv ja ühtlustumine nihkub ainult edasi.
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele