Järgmiste üleilmsete rünnakute tõrjumiseks ja ID-kaardi sarnaste kriiside seljatamiseks on vaja suurendada riigieelarvest IKT-le eraldatavat osa, sest euroliidu rahapoti põhi juba paistab ja Eesti atraktiivsus kurjategijatele kasvab, kirjutab riigi infosüsteemide ameti peadirektor Margus Noormaa.

- Margus Noormaa
- Foto: riigi infosüsteemide amet
Eelmisel nädalal kogunenud riigikaitse nõukogu otsusel peab riik leidma võimalusi, kuidas suurendada digilahenduste arendamise ja turvalisuse tagamise võimekust. Paar päeva hiljem harjutasid Euroopa Liidu liikmesriikide valdkonnajuhid rahvusvahelisel küberõppusel, kuidas muu hulgas koostöös taastada küberrünnaku halvatud teenused. Mida see tegelikult tähendab ning kas me ei ole oma e-riiki üle tähtsustanud? Kas ei peaks hoopis oma energia suunama pärismaailmale, asjadele, mis kõigile korda lähevad? Küberiga on ju kõik hästi. Vähemalt nii arvatakse.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Soolestiku mikrobioomist räägitakse üha enam nii teaduses kui ka apteegipraktikas. Uuringud on näidanud, et seedetraktis elavate mikroorganismide kooslus on seotud normaalse seedimise, organismi üldise heaolu ja immuunsüsteemi regulatsiooniga. Eesti proviisorid on võtnud mikrobioomi toetamisel fookusesse biokile vormis bakterikultuurid.