PISA-testide head tulemused ei anna meile põhjust vastu rinda tagumiseks, kui vaadata testimistest ja numbritest kaugemale, kirjutab Changemakersi programmijuht Erkki Kubber.

- Erkki Kubber.
- Foto: erakogu
Ameerika Ühendriikide haridus oli varasemalt üks hinnatumaid, kui mitte maailma parimaid, ülikoolid olid tahetud ja SKP suurim maailmas. Hariduses on nüüdseks USA kukkunud kolinal, SKP-lt on Hiina neist möödunud ja riigivõlg on üüratu (enamik sellest Hiinale). Enamike kõrgkooliõpilaste hirm on eesootav SAT/ACT-test, mis määrab paljuski noore saatuse. Punkt siia-sinna paneb paika, kuhu ülikooli ta pääseb ja mis karjäär teda võib oodata. Kas üha süvenev testimise väärtustamine viib samale rajale ka Eesti?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti peab investeerima õpetajatesse ja avatud kooli, et PISA testides saavutatud tipptulemus meile ka reaalse jõukuse majja tooks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eelmisel aastal Saksamaal tehase avanud Skeleton Technologiesi tegevjuht ja kaasasutaja Taavi Madiberk on ka juba varem Saksamaal asju ajanud. Sellevõrra on olnud tal võimalus Eestit kõrvalt vaadata ning sealjuures ka analüüsida, millised on Eesti tugevused ning milles võiks veel oma tugevused kaardistada.
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.