Veel alles mõnda aeg tagasi pidid ligi 6 miljardit maksva raudteeprojekti puhul isegi 5000eurosed arved ootama kolme riigi esindajatest koosneva nõukogu heakskiitu. Riigikontrolör Janar Holm vaatleb sümptomeid, mis Rail Balticu ehitust pidurdavad, millest keskne on riikide koostöövõime.

- Janar Holm.
- Foto: Andras Kralla
Kui kolme riigi riigikontrolli-asutused saatsid ühist raudtee-ehitust vedavale Lätis asuvale keskettevõttele kriitilise auditiaruande, vastas RB Rail mõneti etteheitvalt, et „aruanne ei keskendu projekti hetkeseisule, vaid vaatab pigem selle ajalugu.“ Mingis mõttes on see paradoksaalselt ka õige. Näiteks on ajalooks saanud raudtee Eesti osa maksumuseks kavandatud 1,35 miljardit, mida siiani igal pool avalikkuses kasutatakse.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tallinna–Helsingi tunnel ja raudteeühendus Berliiniga ehk Rail Baltic. Ma olen olnud kõigi nende aastate jooksul, mil noist projektidest on räägitud, tulihingeline mõlema algatuse pooldaja, kirjutab Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.