Rait Maruste: riik, see olen mina

Eesti ettevõtjad, juhid ja otsustajad vaatavad majanduse lähitulevikku pigem lootusrikkalt, veidi kaugemale aga teatud ärevusega, sest maailm teeb keskpankade jätkuva rahatrüki taustal ja fookusega kliimateemadel läbi revolutsioonilist muutust, selgus Äripäeva arvamustoimetuse küsitlusest.

Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele vastanutele teeb muret olukord riigis – stabiilsuse püüete asemel imetlevad poliitikud oma naba, on kesise koostöövõimega ning tekitavad ohtlikke seosed üksikute ettevõtjatega, mis piiravad ettevõtlusvabadust.

Äripäeva arvamustoimetuse küsitletud Eesti tippjuhid ja ettevõtjad on valdavalt veendunud, et tänavu käib majanduse käsi hästi, ja saame sellega nõustuda. Suurim risk on avatuse, meie trumpkaardi, äraandmine, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Meil tuleks tähelepanu pöörata sellele, kuidas kaasa minna tootmise robotiseerimise ja digiteerimise võimalustega tingimustes, kus toimub rohepööre, kirjutab majandusteadlane, Tallinna Ülikooli professor Erik Terk vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.

Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.