Liisa Pakosta: pinged kasvavad, otsustab juhtide tase

Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele vastanutele teeb muret olukord riigis – stabiilsuse püüete asemel imetlevad poliitikud oma naba, on kesise koostöövõimega ning tekitavad ohtlikke seosed üksikute ettevõtjatega, mis piiravad ettevõtlusvabadust.

Eesti ettevõtjad, juhid ja otsustajad vaatavad majanduse lähitulevikku pigem lootusrikkalt, veidi kaugemale aga teatud ärevusega, sest maailm teeb keskpankade jätkuva rahatrüki taustal ja fookusega kliimateemadel läbi revolutsioonilist muutust, selgus Äripäeva arvamustoimetuse küsitlusest.

Meil tuleks tähelepanu pöörata sellele, kuidas kaasa minna tootmise robotiseerimise ja digiteerimise võimalustega tingimustes, kus toimub rohepööre, kirjutab majandusteadlane, Tallinna Ülikooli professor Erik Terk vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.

Me ei peaks liiga palju keskenduma sellele, mis valitsus sõnades ütleb – üldiselt liiguvad Eestis asjad õiges suunas, rääkisid ettevõtjad Jüri Mõis ja Aavo Kokk.

Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.