• OMX Baltic−0,27%313,82
  • OMX Riga0,07%950,88
  • OMX Tallinn−0,15%2 144
  • OMX Vilnius−0,36%1 500,64
  • S&P 500−0,02%7 675,7
  • DOW 300,00%53 463,88
  • Nasdaq −0,08%26 130,2
  • FTSE 100−0,53%10 820,89
  • Nikkei 225−0,2%66 131,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%100,35
  • OMX Baltic−0,27%313,82
  • OMX Riga0,07%950,88
  • OMX Tallinn−0,15%2 144
  • OMX Vilnius−0,36%1 500,64
  • S&P 500−0,02%7 675,7
  • DOW 300,00%53 463,88
  • Nasdaq −0,08%26 130,2
  • FTSE 100−0,53%10 820,89
  • Nikkei 225−0,2%66 131,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%100,35
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Jüri Raidla.
  • Jüri Raidla.
  • Foto: Raul Mee
Demokraatia on rahva võim. Demokraatias teostab rahvas võimu iseenda eest, nimel ja jaoks. Demokraatia ammendavat legaaldefinitsiooni ei leia me ka põhjaliku otsimise tulemusena. Pealegi on demokraatia mõiste ajas ja ruumis muutunud ning küllap muutub tulevikuski.
Samas on demokraatiale omased teatavad tunnused, mille järgimist on võimalik hinnata, tõsi küll, mitte loodusteadusliku täpsusega. Riigikohus on leidnud, et muu hulgas seisneb demokraatia oluliste juhtimisotsuste tegemises võimalikult ulatuslikul ja kooskõlastatud alusel.
Eesti on demokraatlik riik, selles pole vähimatki kahtlust. See postulaat on sätestatud põhiseaduse esimeses paragrahvis, demonstreerides põhimõtet, mis on Eestis ka edukalt rakendatud. Kahtlust pole ka selles, et alates üheksakümnendate aastate algusest on Eesti õigusloomes demokraatiat loodud ja arendatud järjekindlalt ning sihipäraselt. Vaevalt keegi selleski kahtleb, et demokraatlik riigikorralduse mudel on olnud Eesti senise ühiskondliku olemise ja majandusliku edu nurgakivi.
President Kersti Kaljulaid kutsus riigikogu üles passiivsuse sündroomist üle saama. Seni pole kahjuks kodanikele teada antud, kas ja kuidas kavatsetakse otsustamatuse, vastutamatuse ja passiivsusega hakkama saada. Unustatakse, et otsustamatuse, vastutamatuse ja passiivsuse ravi ei ole eraldiseisev pisike probleemike, tegemist on ülimalt olulise demokraatia kaitse meetmega.
Kodanikel on kohustus
Eesti halduse tõsiseimad probleemid ei ole seotud otsuste demokraatlikkusega, vaid demokraatlikult tehtud otsuste täitmise pseudodemokraatlikkusega. Demokraatlikult ja kooskõlas kehtiva õigusega tehtud otsuse täitmine ei ole ega peagi olema demokraatlik selle sõna igapäevases tähenduses.
Otsuse adressaatidel puudub seaduslik valikuvõimalus täita või mitte täita selliseid otsuseid. Loomulikult on otsuse adressaadil õigus pöörduda kohtusse. Sama loomulikult on inimestel põhiseadusega tagatud õigus selliste otsuste vastu seadusega ette nähtud korras protestida. Nii kaua, kui kohus ei ole otsust tühistanud või selle täitmist peatanud, lasub nii protestijatel kui ka kohtusse pöördujatel kohustus selliseid otsuseid täita.
Valikuvabadus kehtivate seaduslike otsuste täitmisel ei ole demokraatia osa. Seda on raske isegi pseudodemokraatiaks nimetada, tegemist on anarhia elemendiga. Anarhia on aga kaose ämmaemand.
Demokraatliku riigi ülesanne on end kehtestada demokraatia kaitseks ja kodanike võrdse kohtlemise tagamiseks. Eelöeldu tähendab, et riigi kohustuseks on tagada oma otsuste täitmine ja välistada otsuste valikuline järgimine. Kui riik seda ei tee, viib see riigi autoriteedi pöördumatule kahjustumisele, et mitte öelda riikluse mandumisele. Rahvas ei teosta oma võimu selleks, et rahvas seda võimu eiraks.
Otsuste valikulise täitmise tolereerimine tähendab seaduskuulekate kodanike põhjendamatut nuhtlemist ja õigusrikkujate julgustamist. Esindusdemokraatia organitel puudub õigus viia kõrgeima võimukandja ehk rahva frustratsioon pettumise tasandile. Eesti edu jätkamise kohustus lasub põhiseaduse mõtte kohaselt riigil, mis on kodanike poolt loodud kodanike teenimiseks.
Põhiseaduse preambuli ja § 1 kohaselt tähendab ühiskondliku edu ja üldise kasu eesmärgi järgimine demokraatliku riigi hoidmist ja arendamist. Põhiseaduse selle sätte täitmine ongi Eesti edu pant!

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele