Isegi pärast kooli lõpetamist ja tunnistuse saamist jäävad meie lapsed tegelikult lasteks, sest igapäevase elu praktilistes oskuses on lünk. See tuleks täita – uue õppeainega, pakub Maria Link arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Õppeklass ei vaja elulise õppeaine tundide läbiviimiseks mingit erilist varustust.
Foto: Meeli Küttim
Koolilõpetajad ei tea, kuidas läbida intervjuud, koostada lepinguid, maksta kommunaalkulusid, võtta laenu. Neil puuduvad lihtsad elulised finantsoskused. On rohkelt e-teenuseid, millest iga kodanik peab aru saama. Nende hulka kuuluvad riigiteenused, internetipanga rakendused ja isegi arsti vastuvõtule registreerimine.
Vanamoeline keskkonda saastav tootmine peab muutuma kalliks, et tekiks praktiline motivatsioon välja töötada ning kasutusele võtta uut, kirjutab Janek Raik arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Liiklusõnnetuste vähendamisel saaks olulise panuse anda tänapäevane tehnoloogia, mis suudab inimeste liikluskäitumist jälgida ning analüüsida, kirjutab Bercman Technologies juhatuse esimees Mart Suurkask arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Pessimist näeb raskusi igal võimalusel, optimist näeb igas raskuses võimalusi. Oleme riigina edukad, kui säilitame võime liikuda ühelt ebaõnnestumiselt teiseni vahepeal entusiasmi kaotamata, kirjutab Swedbanki investeeringute strateeg Tarmo Tanilas arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Mis juhtub Tallinnaga siis, kui kaob elekter, katkeb side või tekib ulatuslik julgeolekukriis? Kui palju saab loota linnale, kui palju peavad valmis olema inimesed ise ning millist rolli mängivad Eesti kaitse- ja tehnoloogiaettevõtted?