Ühelt poolt annab riigihangete seadus hankijale oluliselt tegutsemisvabadust ja kaalutlusruumi hankelepingu muutmiseks, avades teisalt tee võimalikeks kuritarvitusteks ilma tõhusate hoobadeta, kirjutab vandeadvokaat Kristina Laarmaa.
Viimastel aastatel nii koroonapandeemiast, ehitusmaterjalide ja kütuse hüppelisest hinnatõusust kui ka Ukraina sõjast tingitult on iseäranis palju olnud jutuks see, kas üldse ja kuidas täpsemalt riigihanke tulemusena sõlmitud lepinguid muuta saaks.
Mis juhtub Tallinnaga siis, kui kaob elekter, katkeb side või tekib ulatuslik julgeolekukriis? Kui palju saab loota linnale, kui palju peavad valmis olema inimesed ise ning millist rolli mängivad Eesti kaitse- ja tehnoloogiaettevõtted?