Tõnu Mertsina: kui hästi või halvasti Eesti majandusel siis läheb?
Kiire inflatsiooni toel ettevõtete käibe ja jooksevhindades SKP kasv ei ole jätkusuutlik, kui seda ei toeta kodumaine ja välisnõudlus, mis lubab neil kaupade ja teenuste mahtu suurendada, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Eesti SKP vähenes püsivhindades eelmisel aastal 1,3% ja langus süvenes aasta lõpus, mis on sellele eelneva 12 aasta halvim tulemus. Jooksevhindades ehk hinnakasvu arvesse võttes kasvas majandus aga üle 15%, mis on jällegi eelneva 14 aasta tugevaim. Tegemist on esialgsete numbritega, mida statistikaamet võib edaspidi muuta, aga see ei olegi praegu kõige tähtsam.
Ehkki majanduse seis on varasemast halvem, on see mineviku võrdluste põhjal siiski keskmises seisus ja varasem kõrge tase meenutaski pigem ülekuumenemist, kirjutab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja keskpanga blogis.
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.