Sisuliselt iga Eesti väikeettevõtja saab rohereeglid lausa hämmastavalt lihtsasti oma äri kasuks tööle panna, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.

- “Imperial College Londoni ekspertide analüüsi järgi moodustab kütmine umbes 40% kogu inimkonna süsinikujalajäljest. Seega: sõna otseses mõttes iga koomale tõmmatud ruutmeeter äripinda muudab ettevõtte rohepöörde ajastul klientidele atraktiivsemaks,” kirjutab Kristi Hõrrak.
- Foto: PantherMedia/Scanpix
Üldistatult öeldes tähendab rohepööre praeguses etapis seda, et suurfirmad peavad kohustuslikus korras oma energiatarbimist ja jäätmete tekitamist vähendama. See aga tähendab – ning see on oluline tuhandetele Eesti ettevõtjatele –, et nad hakkavad eelistama üha rohkem neid väikefirmadest tarnijaid ja allhankijaid, kes pakuvad oma tooteid ja teenuseid võimalikult keskkonnasõbralikult. Näiteks võib mõni suur kinnisvaraarendaja hakata eelistama ehitajaid ja transportijaid, kes kasutavad elektrisõidukeid, tekitavad parema töö planeerimisega vähem prahti ja garanteerivad jäätmete ümbertöötlemise.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
„Teeme ära“ talgute stiilis ettevõtmine, kus kõik linnakodanikud saaksid linna haljastades näpu mullaseks, oleks paljudest väikestest sammudes koosnev suur samm rohepöörde suunas, kirjutavad Elise Ots ja Henri Daniel Ots arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Rääkides rohepöördest, siis ka autodega tehakse pöördeid. Aga see on juhi otsus, kas pööre toimub sujuvalt ja kaasreisijatele märkamatult või külg ees kummivilina saatel, kirjutab TalTechi doktorant-nooremteadur, kliimaseaduse transpordi ja liikuvuse töögrupi liige Tanel Jairus.
Mis juhtub Tallinnaga siis, kui kaob elekter, katkeb side või tekib ulatuslik julgeolekukriis? Kui palju saab loota linnale, kui palju peavad valmis olema inimesed ise ning millist rolli mängivad Eesti kaitse- ja tehnoloogiaettevõtted?