Kadri Mägi-Lehtsi: andmed annavad sama raha eest rohkem tervist
Kui kroonilises rahahädas tervisevaldkonda lihtsalt raha juurde valada ja sisulised muutused tegemata jätta, saab raha otsa, aga midagi paremaks ei muutu, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu tervise töörühma juht ja volikogu liige Kadri Mägi-Lehtsi.
Tervishoid jääbki lisaraha nõudma ja probleemid üksnes süvenevad, kui valdkonnas ka hädavajalikke reforme ei tehta. Tervishoiutöötajate puudus ja sellest tingitud ülekoormus ning vananeva ühiskonna kasvav vajadus tervishoiuteenuste järele sunnib tervishoius lisaraha otsimise kõrval digitaliseerima ja automatiseerima ning ümber mõtestama, mida tervishoius hindamine ning mõõdame.
Tervisetöötajate kaasamine arstiabi korraldamisse on möödapääsmatu, sest meil on palju erakondi ja üheski erakonnas ei teki asjatundjatest kriitilist massi, kirjutab tervishoiuekspert, PERHi nõukogu esimees Georg Männik.
Töövõime säilitamiseks ja tervise taastamiseks plaanitakse Tallinna linnavolikogu palgalistele juhtidele ja linnavalitsuse liikmetele hakata korra aastas poole ametipalga ulatuses hüvitist maksma.
Sotsiaalminister eelistab terviseteenuste kulude jagamisel varianti, mille puhul riik vabastab erisoodustusmaksust ettevõtjate kulutused töötajate tervisele.
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.