- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
Jaanika Altraja: seome lühema töönädala riigikaitsega
Elanikkonnakaitse esmaspäev oleks võti turvalisema, õnnelikuma ja jätkusuutlikuma Eesti poole, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ärevatel aegadel peab Eesti väikeriigina tegema strateegilisi valikuid, mis ühendaksid riigi julgeoleku, globaalse keskkonnakriisi ning inimeste heaolu. Kaitsekulude mitmekordistamise kõrval on kaitsevõime tugevdamiseks ka odavamaid ja nutikamaid lahendusi.
Jätkusuutliku riigikaitselise võimekuse jaoks ei piisa vaid professionaalsest kaitseväest ja kaitseliidust. Me vajame igat kodanikku, kes on teadlik, ettevalmistatud ja motiveeritud oma riigi eest seisma. Selleks aga peab olema aega ja võimalusi – ilma, et peaksime ohverdama pere, tervist või karjääri.
Üks selline innovaatiline kontseptsioon võiks olla "elanikkonnakaitse esmaspäev" – töönädala ümberkujundamine neljapäevaseks ning vabaks jääva päeva rakendamine ühiskonna vastupanuvõime suurendamiseks.
Selline muutus toetaks laiapindse riigikaitse kontseptsiooni, kus iga kodanik on kaasatud Eesti kaitsmisse – mitte ainult sõjalises mõttes, vaid laiemalt. Otsene kaasatus ja riigi poolt inimestele selleks võimaluse loomine võimestaks kodanikke, suurendaks kaitsetahet ja aitaks vähendada Vene mõjutustegevuse mõju.
Tugevdame pere- ja kogukondi
Idee neljapäevasest töönädalast pole uus, kuid selle sidumine riigikaitseliste eesmärkidega annaks Eestile ainulaadse konkurentsieelise. Mitmetes riikides läbiviidud katsed on juba näidanud, et lühem töönädal ei vähenda produktiivsust – pigem vastupidi. Islandil neli aastat kestnud katse (2015-2019) näitas, et töötajate heaolu kasvas märgatavalt, samas kui tootlikkus jäi samaks või isegi tõusis.
Suurbritannia ettevõtetes läbiviidud katseprojektides raporteeris 78% töötajatest vähem stressi ning 63% kõrgemat töövõimet. Uuringud näitavad, et neljapäevane töönädal võiks vähendada riigi süsinikujalajälge kuni 16%. Oluline on rõhutada – neljapäevase töönädala puhul ei tohi väheneda töötajate palk. Kogemused maailmast näitavad, et täispalk sama töö eest lühema ajaga on võimalik, kuna produktiivsus kasvab.
Tervise Arengu Instituudi andmetel kannatab iga viies eestimaalane vaimse tervise probleemide käes ning COVID-19 pandeemia süvendas seda veelgi. Eesti Rakendusuuringute Keskuse 2023. aasta uuring näitas, et ligi 47% töötajatest tunneb märkimisväärset tööstressi ning 23% on kogenud läbipõlemise sümptomeid.
Depressiooni all kannatab hinnanguliselt 15% tööealisest elanikkonnast, mis läheb riigile maksma ligikaudu 572 miljonit eurot aastas kaotatud tööpäevade ja vähenenud produktiivsuse näol.
Elanikkonnakaitse esmaspäev annaks kodanikele võimaluse tegeleda valdkondadega, mis otseselt tugevdavad riigi julgeolekut ning mida praegu tehakse põhitöö, puhkuse ja perega veedetud aja arvelt riskides läbipõlemisega.
Paljud kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, abipolitseinikud, vabatahtlikud päästjad jms tegevustes osalejad seisavad dilemma ees: kas pühendada vaba nädalavahetusi õppustele või perega olemisele.
Hetkel kuum
Elanikkonnakaitse oluline osa on ka toidujulgeoleku parandamine. Inimestele tuleks luua võimalused, et tegeleda kohaliku toidukasvatamisega, arendada kogukonnaedasid, mis vähendab transpordist tulenevat keskkonnajalajälge ning kasvatab meie vastupanuvõimet kriisiolukorras, kui toidutarned katkevad.
Lisa vaba päeva saaks kasutada elanikkonna kaitses oluliste oskuste arendamiseks nagu võimalus õppida ellujäämisoskusi, esmaabi, kriiside haldamist ning muid praktilisi teadmisi, mis on kriisiolukorras elutähtsad. Antud tegevuste spekter on piisavalt lai, et siit leiaks iga kodanik endale sobiva võimaluse panustamiseks.
Vähetähtis ei ole ka see, et vaba päev annaks võimaluse tugevdada kogukondi läbi vabatahtliku tegevuse, ühiste õppuste ning koostööprojektide ning tööpäevade vähendamine kui ka mõtestatud tegevused looduses aitaksid ennetada läbipõlemist ja stressi.
Kasvatame ühtekuuluvustunnet
Elanikkonnakaitse esmaspäeva rakendamine võiks toimuda etappide kaupa. Esimene faas hõlmaks vabatahtlikku pilootprogrammi avaliku sektori asutustes ning ettevõtetes, kes soovivad algatusega liituda.
Riik saaks pakkuda maksusoodustusi ettevõtetele, kes programmi rakendavad täispalga säilitamisega. Teine faas hõlmaks põhjalikku andmete kogumist pilootprogrammi tulemustest. Kolmandas faasis võiks mudeli laiendada üleriigiliseks, luues selge struktuuri elanikkonnakaitse esmaspäeva tegevustele.
Kui suudame kombineerida neljapäevase töönädala majandusliku loogika, keskkonnasäästlikkuse ning elanikkonnakaitse vajadused, loome Eestile ainulaadse konkurentsieelise globaalsel areenil.
Veelgi olulisem – loome eeldused, et kõik Eesti inimesed, olenemata nende majanduslikust seisust, tunneksid end ühiskonna väärtuslike liikmetena, kelle panus riigi tulevikku on oodatud ja hinnatud. Just see ühtekuuluvustunne on elanikkonnakaitse nurgakivi.
Elanikkonnakaitse esmaspäev võiks olla üks samm sellise Eesti suunas, kus majandusliku edu, keskkonnasäästlikkuse ning julgeoleku vahel pole vastuolu, vaid sünergia – edukas Eesti on kaitstud Eesti, kus inimesed on terved, motiveeritud ja valmis panustama ühisesse hüvangusse.
Pane eduidee kirja ja võida 10 000 eurot!
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2025.
Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].
Seotud lood
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Üheksal aktsial nähakse kasvuruumi
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Podcastid
Enimloetud
2
5
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele