Kaidi Nõmm: loodusvarade fond muudaks valusad valikud kestlikuks tulevikuks

Teame, et juba praegu mõjutab süsinikuhinnast tulenev lisakulu elektri hinda, eriti fossiilkütustest energia tootmise puhul nagu põlevkivi. Eesti on selle poolest negatiivselt eesrinnas, sest tuumaenergiat oma tagahoovi ei soovita ning tuulikute rajamine on üks suur sekeldus riigikaitse arvelt. Kas ikka on? Kus on teaduslikel uuringutel põhinevad poliitilised otsused ja tahe midagi täna muuta?

Teame, et peagi on ees ootamas uued regulatsioonid (ETS2), mis toovad 2027. aastast süsiniku hinna ka maanteetranspordi ja hoonete kütmise sektoritesse. Ent selle asemel, et midagi täna ette võtta, soovib Eesti peaminister Kristen Michal, et EL võiks selle jõustumise edasi lükata. Kas see on mõistlik või näitab see prioriteetide mujale seadmist?

Nõustun, et riigieelarve on pingeline ja kõike korraga ei saa. Pealegi, kui rohelisematele lahendustele üleminek toimub ilma tarbijat toetavate meetmeteta, võib olukord muutuda majanduslikult ja sotsiaalselt plahvatusohtlikuks – sarnaselt kollaste vestide protestidega Prantsusmaal, kus rahulolematus ambitsioonika kliimapoliitika üle viis otsuste tagasivõtmiseni. Eestlased on samuti järjest suurema riigivõla (loe: maksukoorma) all, mida jagub lastelegi. Seega on iga “uus leht” juba emaüsas esiisade otsuste tõttu maksukoormast mõjutatav.

Üheks lahenduseks on „loodusvarade fond“, mis jagab loodusvaradest või süsinikuturult saadud tulu osaliselt otse inimestele tagasi näiteks väiksemate kommunaalkuludena. Need, kes tarbivad vähem ja käituvad keskkonnasäästlikumalt ning taluvad loodusvarade väärindamisega seotud ebameeldivusi (kaevanduste, metsaraie, tuulikute, päikeseparkide või tuumajaama lähedust), saavad toetust võrreldes nendega, kes elavad kõrgema elukallidusega piirkonnas.

Selline rikkuse ümberjagamine riigi tasandil aitaks kaasa maakohtadesse elu tagasi tuua, sest ka töö tegemise viisid on nüüdseks muutunud, kaugtöö e-kanalite kaudu on järjest loomulikum elu osa nendes sektorites, kus nn covidi-innovatsioon seda võimaldas. „Loodusvarade fondi“ mudel premeerib säästlikkust ja aitab muuta rohepöörde igapäevaelu osaks, mis on kõigile majanduslikult kasulik.

Kuid üksnes rohepöörde tehnilised ja majanduslikud küsimused pole piisavad, et tagada edukat ja jätkusuutlikku tulevikku. Globaalne inimkond seisab silmitsi ka kultuuriliste väärtuste konflikti ja sõjategevusega, mis kahjustavad rahvusvahelisi suhteid ja kliimaeesmärke.