Otto Mättas: Eesti edu saladus peitub põlvkondadeüleses digipädevuses

Eesti on digiühiskonna ülesehitamisel saavutanud märkimisväärset edu, ent tehnoloogia kiire arengu taustal ähvardab kasvav lõhe erinevate põlvkondade digitaalse kirjaoskuse vahel meie arengut pidurdada. Vanematel generatsioonidel on raske tehismõistuse võidukäiguga kaasas käia, noorematele jääb lahenduste otstarbekas kasutamine kaugeks.

Pakun välja idee, kuidas muuta põlvkondadeülene digipädevuse arendamine Eesti järgmiseks majandusliku edu võtmeks.

Kolmandaks looksime kõiki põlvkondi kaasava digipädevuse tunnistuste süsteemi, mis kinnitaks inimeste oskusi vanusest sõltumata. Selline dünaamiline süsteem, mis kohaneb pidevalt uute tehnoloogiate tuleku ja turumuutustega, annaks tööandjatele selge ülevaate kandidaatide digioskustest. Samuti annaks selline tunnustamine riigijuhtidele olulist sisendit ühiskonna vajaduste ja võimekuse kohta.

Põlvkondadeülene lähenemine loob väärtust mitme tahu alt.

Majanduslikust nurgast vaadatuna jäävad vanemad põlvkonnad (ja täna edukad ettevõtted) tööturul (ja majanduses) konkurentsivõimeliseks. See vähendab tööjõupuudust, annab võimaluse luua kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid ning suurendab riigi maksutulu. Samaaegselt tugevdab erinevate põlvkondade ühine õppimine sotsiaalset sidusust ning vähendab ühiskondlikke pingeid ja ebavõrdsust.

Kõigi põlvkondade koostöö toob innovatsiooni juurde mitmekesiseid vaateid. Kui 75aastane pensionär ja 20aastane tudeng lahendavad koos probleemi, siis sünnivad ideed, mis arvestavad laiema kasutajaskonna vajadustega.

Rahvusvahelises plaanis võime luua ainulaadse mudeli, mida eksportida teistesse vananevate ühiskondadega riikidesse. Põlvkondadeülene digipädevus võib saada Eesti järgmiseks ekspordiartikliks.

TI-hüppe tuules tuleks alustada riiklikult rahastatud digimentorluse pilootprogrammiga valitud koolides ja ettevõtetes. Sellele kogemusele toetudes saaks programmi järk-järgult laiendada.

Paralleelselt tuleks käivitada regionaalsed digikirjaoskuse laagrid, mis keskenduksid praktilistele oskustele nagu tehismõistuse kasutamine tööprotsesside tõhustamiseks ja küberturvalisuse tagamine uute tehnoloogiate kasutusele võtmisel.

Tähtis on kaasata vabatahtlikest asjatundjatest koosnev töörühm digipädevuse standardite väljatöötamiseks ja uuendamiseks, arvestades kõikide põlvkondade vajadusi ja võimalusi. Riiklik tugi aitaks ettevõtetel (eriti väikestel) esimesi samme teha. See omakorda tooks tulemuse meie majandusse.

Eesti ei pea konkureerima rahvaarvu või loodusressursside poolest. Meie tugevus seisneb meie inimestes, kohanemisvõimes ja innovatsiooniprotsessides.

Põlvkondadeülene digipädevuse murrang on järgmine loogiline samm meie digiriigi arengus. See lahendab mitu väljakutset korraga: tööjõupuuduse, vananeva ühiskonna väljakutsed ning vajaduse püsida globaalses (digi)majanduses konkurentsivõimelisena.

Kui me loome süsteemi, kus elukogenud inimesed õpivad uljastelt noortelt tehisaru kasutamise põhimõtteid ning jagavad vastu oma kogemusi ja maailmavaateid, areneb Eesti nii digitaalselt kui ka sotsiaalselt sidusama ühiskonnana. See on eduka Eesti võtmekomponent 21. sajandil.