• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 5000,00%7 731,25
  • DOW 30−0,02%53 556,24
  • Nasdaq −0,08%26 520,28
  • FTSE 1000,26%10 820,66
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,99
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 5000,00%7 731,25
  • DOW 30−0,02%53 556,24
  • Nasdaq −0,08%26 520,28
  • FTSE 1000,26%10 820,66
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,99
Kaks asja, millele võib Eestis kindel olla: töösturid on alati negatiivsemalt meelestatud, kui majanduskeskkond alust annab. Ja mingi komponent tarbijakorvis ajab ikka kogu inflatsiooni arvutamise täiesti sassi.
Inflatsioon kihutab Eestis isegi hinnatõusul eest ära.
  • Inflatsioon kihutab Eestis isegi hinnatõusul eest ära.
  • Foto: Liis Treimann
Hiljuti tutvustas Eesti Pank värsket majandusprognoosi: terve esimese kvartali kõrge püsinud inflatsioon püsib kõrge kogu aasta. Sellega nõustuvad kõik Eesti makroanalüütikud. Iseasi, kui palju arvestuslik inflatsioon inimesi tegelikult puudutab. Iseenesest peaks statistikaametis arvutatav inflatsioon olema agregaat, mis näitab, kuidas muutub inimeste ostujõud. Aga tänavuseks lubatud 6% suurusest inflatsioonist viiendiku (1,2%) moodustab automaks.
Täpsemalt registreerimistasu. Olgem ausad, inimesed ei osta tavaliselt igal aastal uut autot. Üks auto kestab ikka vähemalt 3–5 aastat ja ka siis ei osta kõik omale värskelt maale toodud tutikat sõidukit. Ometi peaks meie kollektiivne ostujõud kahanema 1,2% võrra pelgalt seepärast, et teoreetiline registreerimistasu on märkimisväärselt kallim, kui ta oli aasta tagasi (mil see puudus sootuks).
Statistikaameti asemel keskpank ise inflatsiooni arvutama ei hakka, aga selleks, et hinnata tänavust elukallidust, arvutati pangas automaksu mõju siiski läbi. Mitte rohkem kui 0,6 protsendipunkti, tõdes Eesti Panga analüütik Rasmus Kattai. Keskpanga president Madis Müller tunnistas, et neile igatahes tundub, et mootorsõidukimaksu mõju arvutuskäik statistikaametis ülehindab selle tegelikku mõju keskmisele tarbijakorvile.
Swedbanki analüütik Tõnu Mertsina ütleb, et mida suurem hinnaagregaat, seda ebatäpsemalt see majanduses tegelikku hinnakasvu peegeldab. Aga nii on ka paljude teiste majandusnäitajatega, sealhulgas SKP-ga.
“Tarbijahindade erinevus tegelikkusega tuleb sageli sellest, kui õige või ebatäpse kaaluga mingi kauba või teenuse hinnamuutus seotakse. Autode registreerimistasu arvestus hinnaindeksis ei ole tõenäoliselt ainus, mis võib tegelikust hinnamõjust erineda. Sarnane teema on olnud ka elektrihinna mõju arvestamisel,” märkis ta. Inflatsioon, see on arvestus, mitte fakt.
Teisalt võiks küsida, mis siis on, kui me inflatsiooni ülehindame. Majanduse reaalkasvu arvutamisel tarbijahinnaindeksit ei kasutata. Nii et majanduskasv peaks olema õige. Aga see peaks ikkagi näitama, kuidas on hinnad muutunud, sest selle järgi indekseeritakse riigis tasusid, pensione, koostatakse majandusprognoose ning riikidevahelisi majandusvõrdluseid.
Lihtne näide: Eesti on viimased aastad olnud Euroopa Liidus absoluutselt viimasel kohal, kui arvestada meie SKPd püsihindades ehk inflatsiooniga korrigeerituna. Ja keskmiste seas, kui vaadata jooksevhindades. Äkki me ikkagi ei ole päris viimaste seas seal?
Ülehindamise hind
Kuid asi ei ole ainult pensionite indekseerimises, kus inflatsioon on tegelikult väikese mõjuga, täiesti konkreetselt mõõdetava sotsiaalmaksu laekumise kõrval. Inflatsioon annab konkreetse hinnasignaali kõigile turuosalistele. Luminori analüütik Lenno Uusküla, kelle seisukoha järgi jääb statistikaameti hinnang automaksu mõjule samuti “ülemise piiri lähedale”, tõdeb, et hinnatõusu ülehindamisel on negatiivseid mõjusid terve posu.
Esiteks tõstab see ebakindlust. Vale hinnasignaali tõttu hakkab osa tarbijaid paaniliselt säästma, sellel on mõju majanduskasvule. Teised kukuvad hinnatõusu kartes kulutama. “Heaolu sellega halveneb, sest inimesed ei tee otsuseid, mis nende heaolu kõige paremini suurendaks,” märkis Uusküla.
Ülehinnatud hinnatõus suurendab palgasurvet enam, kui peaks, see käib omakorda konkurentsivõime pihta. Teiseks lähtuvad ettevõtjad ka ise inflatsiooni näitajast, kui otsivad viisi oma hindade tõstmiseks. Kui see hinnatase osutub ühiskonna jaoks liiga kõrgeks, siis tarbimiskogused ja ka healolu jällegi vähenevad. Jaekaubanduse müügistatistika näitab väga hästi, kuidas hinnad on olnud nii kõrged, et ostetavate kaupade hulk kahaneb.
Ainus hea asi, mis Eesti võib-olla ülehinnatud inflatsiooni juures Uuskülale silma torkas, oli see, et vähemalt ei ole me Saksamaa või Prantsusmaa — meie inflatsiooni pärast Euroopa keskpank rahapoliitikat muutma ei hakka.
Makromaania
Äripäeva uudistetoimetajad Kristjan Pruul ja Janno Riispapp läkitavad huvilistele iga kuu uudiskirja nimega "Makromaania", kus aitavad kokku panna Eesti ja Euroopa makromajanduse pildi. Edaspidiseks saavad huvilised makromajanduse uudiskirja endale postkasti tellida Äripäeva uudiskirjade lehelt.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele