Artur Ulla: teeme Eestisse 1000 mikrotehast

Eesti majanduslik olukord on murettekitav. SKP numbrid näitavad, et meie toibumine on olnud vaevalisem kui meie naabritel ning Eesti inimesele jääb üha vähem raha kätte.

Liigne sõltuvus teistest riikidest, ebapiisav teadus- ja arendustegevus, tootlikkuse langus. Tarkvaraarenduse teenus, millele oleme lootnud, kaob üha enam tehisintellekti kätte – kui omal ajal öeldi, et „tarkvara sööb maailma ära”, siis täna sööb tehisintellekt tarkvara ära.

Järgmiseks suureks trendiks kujuneb füüsiline tootmine ning sellel on potentsiaali süüa ära AI. Efektiivne tootearendus on miski, mida vaid inimene pakkuda saab. Just siin avaneb erakordne võimalus.

Üks mikrotehas võib tegutseda vaid 100–300 ruutmeetril, kuid tänu robotitele, CNC-masinatele, 3D-printeritele ja AI-juhtimisele on selle tootmisvõimekus erakordselt kõrge. Sellises tehases töötab tavaliselt vaid 2–5 inimest, kes tegelevad masinate seadistamise, hoolduse ja protsesside järelevalvega.

Tänu tehnoloogilisele paindlikkusele suudab üks mikrotehas toota ühel nädalal meditsiiniseadmeid, järgmisel elektroonikakomponente ning seejärel autotööstuse varuosi. Selline tootmismudel võimaldaks Eesti ettevõtetel luua kõrge marginaaliga nišitooteid ning kiiresti kohaneda globaalsete turutrendidega.

Näiteks Saksamaa „Mittelstand“ ettevõtted, mis moodustavad ligi poole maailma „peidetud tšempionidest“, töötavad just mikrotööstuse põhimõttel, saavutades kõrge lisandväärtuse ning globaalse konkurentsieelise. Eestil on kõik eeldused sama teed minna. Mikrotööstus võimaldaks AI toel ideest valmistooteni jõuda rekordkiirusel – luues väikeses mahus kiiresti ja kvaliteetselt tooteid, mille järele on turul nõudlus, ja teha seda pidevalt uuesti, vastavalt nõudlusele.

Kolmas oluline eeldus on odav ja keskkonnasõbralik, juhitav energia. GDP on tegelikult tasustatud töö näitaja ning odav energia tähendab rohkem tööd ja suuremat majanduskasvu.

Eesti vajab juhitavaid, aastaringselt odavaid energiaallikaid nagu tuumaenergia, pumpelektrijaamad või rohelise põlevkivitehnoloogia edasiarendus. Ei tohiks olla tabuteemasid, vastupidi – tegemist on fundamentaalselt olulise küsimusega ning tuleks uurida kõiki võimalusi energiasõltumatuse saavutamiseks.

Kui kõik need eeldused täita – patendipank innovatsiooni toetamiseks, mikrotööstuse klastrid paindlikuks tootmiseks ning odav ja stabiilne energia kasvuks –, võiks Eesti järgmise kümnendi jooksul märkimisväärselt tõsta oma SKPd elaniku kohta ja liikuda lähemale Saksamaa ning Lõuna-Korea tasemele.

Näiteks kui rajada 1000 mikrotehast, mis igaüks genereeriks aastas keskmiselt 3 miljonit eurot lisandväärtust, tooks see Eestile umbes 3 miljardit eurot täiendavat majandustulu igal aastal. Sektori kogueesmärk võiks olla kasvada kümne aasta jooksul 10–15 miljardi euroni aastas. Selline strateegiline samm võiks kujundada Eestist Euroopa uue kõrgtehnoloogilise tootmiskeskuse – omamoodi mikrotööstuse Saksamaa.