Mainori rektor: tööturul on nälg oskuste, mitte diplomite järele

Oskuspõhise kõrghariduse osakaalu kasvatamine vähendaks spetsialistide puudust ning võiks olla meie riigi strateegiline tugevus. Mida, kellele ja miks me õpetame, on olulisem järjekordsest kõrghariduse rahastamise arutelust, kirjutab Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Eesti turg on väike ning sobiva kvalifikatsiooniga töötajate koolitamisel riiklikule haridussüsteemile lootma jääda ei saa, seepärast tuleb ise lahendus leida. Eesti Keevitusühingu juht Liisi Särglep kirjeldab kogemusi, mida ta sai esimest keevitusinseneride kursust korraldades.

Lööme küll edukalt läbi 30 eksporditurul, kuid seisame silmitsi pideva vajadusega leida tarvilike oskuste ja taustaga insenere. Tulevikku vaadates on just selle probleemi lahendamine ettevõtte targa kasvu seisukohast tähtis, kirjutab hiljuti Eesti aasta ettevõtteks valitud Baltic Workboatsi tehase juht Erik Aleksejev.

Ettevõtjatele üks teravamaid haridusest tingitud probleeme on inseneride puudus, mille nappus algab juba põhikoolist. Tehniliste erialade lõpetajate puudus takistab ettevõtete arengut, vähendab riigi maksulaekumisi, aga ka õppuri võimalusi hiljem hästi tasustatud töökoht leida.

Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.