Ajakirjanik: Euroopa Liit lihtsustab ESG-aruandlust täiesti valest otsast

Valitsus kiitis heaks kestlikkusaruandluse edasilükkamise kahe aasta võrra, see otsus puudutab ligi 300 Eesti ettevõtet.

Investorite huvi jätkusuutlike fondide vastu on jahtunud, sest turul oli näha palju PR-trikke ja reaalsuse moonutamist. Tegelikult ei tasuks lootust kaotada, veel enam – tegelikult aitab muutust esile kutsuda ka nendesse kõige “halvematesse” firmadesse investeerimine.

ESG teemad on paljude Eesti ettevõtete jaoks justkui Exceli tabel – vajalik, aga keeruline, tüütu ja sageli arusaamatu. Miks mõned ettevõtted suudavad kestlikkuse edukalt juhtimisse integreerida ja jõuda kuldtasemeni, samas kui teised jäävad paigale tammuma?

Tänasest tohivad end roheliseks nimetada vaid need Euroopa fondid, kes suudavad ette näidata, et enamik nende investeeringuid on tehtud jätkusuutlikesse ettevõtetesse. Nii astuvad sammu tagasi nii mõnedki, kes seda ette näidata ei suuda.

Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.