• OMX Baltic−0,35%308,95
  • OMX Riga0,00%905,63
  • OMX Tallinn0,09%2 105,1
  • OMX Vilnius0,15%1 471,77
  • S&P 500−0,45%7 503,85
  • DOW 30−0,25%52 925,15
  • Nasdaq −1,16%25 818,69
  • FTSE 1000,13%10 665,88
  • Nikkei 225−1,47%67 253,36
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%87,38
  • OMX Baltic−0,35%308,95
  • OMX Riga0,00%905,63
  • OMX Tallinn0,09%2 105,1
  • OMX Vilnius0,15%1 471,77
  • S&P 500−0,45%7 503,85
  • DOW 30−0,25%52 925,15
  • Nasdaq −1,16%25 818,69
  • FTSE 1000,13%10 665,88
  • Nikkei 225−1,47%67 253,36
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%87,38
Nobeli majandusauhinna laureaatide töö tuletab Eesti majandusteadlastele ja poliitikutele meelde, et püsiv majanduskasv nõuab nii innovatsiooni toetavat kultuuri kui ka konkurentsi ja avatust, kirjutab Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane.
“Eesti majanduse puhul räägitakse samuti klaaslaest, mis pärsib majanduskasvu ning millest läbi murdmiseks on tarvis suurendada majanduse teadmusmahukust,” märgib Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane.
  • “Eesti majanduse puhul räägitakse samuti klaaslaest, mis pärsib majanduskasvu ning millest läbi murdmiseks on tarvis suurendada majanduse teadmusmahukust,” märgib Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane.
  • Foto: Liis Treimann
2025. aasta Nobeli majandusauhinna laureaadid on Joel Mokyr, Philippe Aghion ja Peter Howitt tööde eest, mis aitavad selgitada, kuidas toimub innovatsioonipõhine majanduskasv. Nende tööde keskmes on innovatsioon, kultuur ja majanduskasv – kuidas ideed ja institutsioonid kujundavad pikaajalist majanduslikku arengut.

Seotud lood

Uudised
  • 13.10.25, 13:27
Nobeli majanduspreemia läks kolme laureaadi vahel jagamisele
Tänavu anti majanduspreemia Alfred Nobeli mälestuseks kolmele mehele, kes selgitasid, kuidas saavutada kasv innovatsioonist juhitud majandusolukorras.
Arvamused
  • 20.10.24, 08:17
Majandusnobelist: ära usu AI-haipi, enneolematut tootlikkuse kasvu ei tule
Tehisaru mõju majandusele on ülehinnatud, sest ta ei suuda peaaegu üldse täita enamikke käsitsi tehtavaid või sotsiaalseid ülesandeid, kirjutab MITi professor Daron Acemoglu, üks tänavustest majandusnobelistidest.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 15:29
Põllumees ei osta enam toodet, vaid kindlustunnet
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele