Keskkonnaekspert: Eesti sobib hästi innovaatiliseks roheinvesteeringuks
Kui mõnes Euroopa riigis võtab piloottehase loomine aastaid, siis Eestis võivad esimesed tulemused olla märksa kiiremad, kirjutab KIKi keskkonnaekspert Eva-Ingrid Rõõm.
Kui Eesti ei seo end Euroopa kliimapoliitika suunaga, siis liiguvad kapital ja kompetents riikidesse, kus sihid on selgemad. Ambitsioonikas eesmärk loob nõudluse ja sünnitab uusi lahendusi, kirjutab Eesti Rohetehnoloogia Liidu juht Kädi Ristkok teemaveebis Kestlikkusuudised.ee.
Just kõrge riskiga arendustegevus on see, mille abil saab Eesti ettevõtted maailmakaardile kinnitada, kirjutab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) rakendusuuringute osakonna juht Mart Toots.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab täna, 30. mail toetuse ettevõtete investeeringuteks, mis aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Toetust saab küsida näiteks innovaatilistele taastuvenergeetika ja energiatõhususe lahendustele, voor on avatud 1. oktoobrini 2025.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.