Andres Pulver: ettevõtja peab omavalitsusjuhiks saades nii mõndagi unustama
Ettevõtluskogemus tuleb omavalitsusjuhi rollis kindlasti kasuks, kuid mõnest asjast ei kiputa aru saama, eriti alguses, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Andres Pulver Lääne-Virumaa näitel.
Lääne-Virumaal on vallavolikogude etteotsa asunud kaks tippjuhti ettevõtlusest: Rakvere vallas Kunda tsemenditehase tegevdirektor Riho Iskül ning Väike-Maarja vallas põllumajandusettevõtete Vao Agro ja Diner juhatuse liige Kalle Margus.
Arvamuskonkursi Edukas Eesti eelmise hooaja võitja, ettevõtja Taavi Kotka, ütles Äripäeva raadiole, et talle 10 000 eurot toonud ideed hakatakse ellu viima tema koduvallas Viimsis.
Rakvere linnavolikogus sai Isamaa absoluutse enamuse, aga otsis siiski koalitsioonipartnerit. Parempoolsed ja Reformierakond Isamaaga koostööd teha ei soovinud, küll aga sotsid.
Haldusreformist ja ühendvalla suuremast eelarvest pole kasu, kui omavalitsuse juhid raha mõttetult raiskavad, kirjutab Elva valla ettevõtja Mati Miil (Isamaa).
Lääne-Virumaa omavalitsusjuhid ei näe sügavamat sisu Eesti tööandjate keskliidu ettepanekul hakata omavalitsusi liitma, kui nende eelarvest üle poole moodustavad hariduskulud.
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.