Kui optimism sunnib tegutsema – ka ebamugavaid otsuseid tegema –, siis on see edasiviiv, kirjutab Kalla Mööbli tegevdirektor Robert Pajussaar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.

- Viimase 30 aasta jooksul oleme samm-sammult loonud regulatsioone ja seadusi, mis pidurdavad majanduse loomulikku arengut, muretseb Robert Pajussaar.
- Foto: Raul Mee
Optimism ei ole eelkõige otsus või kokkulepe, vaid tunne ja seisund. Me võime ju omavahel kokku leppida, et oleme mingi perioodi optimistlikud, kuid kui see ei toetu tegelikele tunnetele ega reaalsele alusele, ei suuda keegi seda pikalt hoida. Seetõttu peab optimismi tekkeks ja püsimiseks olema midagi, mis seda tunnet päriselt kannab.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ühendades tehnoloogilise potentsiaali visaduse ja hariduspüüdlusega, pole põhjust tuleviku ees hirmu tunda, kirjutab erakõrgkooli Mainor rektor Andrus Pedai vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Usaldus ei ole üksnes tunne, vaid ka kalkulatsioon. Mitte ükski ettevõtja ei hoia investeeringuid tagasi emotsioonide pärast, kirjutab Parempoolsete juhatuse liige Andrus Kaarelson vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Edasiviiv optimism saab tekkida ainult tulemustest, nende mõõtmisest, väärtustamisest ja konstruktiivsest tagasisidest, kirjutab endine diplomaat Clyde Kull vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.