Karl Lindam: kas rahandusministeerium neelab Eesti põllumajanduse?
Tipptasemel tootmine, aga juhtimata sektor: jääb mulje, et valitsus käsitleb Eesti põllumajandust kulureana, mitte investeeringuna, kirjutab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu ja Arukas OÜ juhatuse liige Karl Lindam.
Anda kõigile natuke, et keegi liiga palju ei saaks, viib selleni, et meil on ainult mikroettevõtted, eksporditulu ei teki ja päästjate palku ei ole võimalik tõsta, tõdeb Karl Lindam.
Foto: EPKK
Eestis on põllumajandus jäetud valitsuse poolt lohakile – lausa niivõrd, et seda ei käsitleta ei strateegilise ega sageli isegi täisväärtusliku majandusharuna.
Kasvupinnase detsembrikuine saade seab fookusesse Eesti põllumajanduse konkurentsivõime ning veelgi olulisema küsimuse: kuidas luua sektoris ühtne digikultuur, kus tehnoloogia ei seisne ainult masinates, vaid ka koostöös?
Lõppev aasta on põllumehe jaoks olnud väga edukas, kuid silmapiiril terendavad ohupilved, tõdes põllumajandustootjate TOPis kõrgele kohale platseerunud Vao Agro tegevjuht Kalle Margus.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.